Eesti pakub Gruusiale tõuaretusalast abi

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Jõudluskontrolli Keskuse spetsialistid külastasid Gruusias tutvumas kohaliku karjakasvatuse olukorraga. Tegemist on Eesti Vabariigi Välisministeeriumi arengukoostööprojektiga nr 140-2013-A Veiste tõuaretusalaste abinõude rakendamine Georgia piimakasvatuse ettevõtetes, mis vältab 2015.aasta detsembrini.

Gruusias on täna hinnanguliselt 700000 piimalehma. Enamus ehk 95% piimaveistest asuvad väga väikestes 1-2 lehmalistes majapidamistes. Suuremateks karjadeks peetakse juba farme, kus lehmi üle 10. Piimaveiseid omavate majapidamiste koguarvuks on hinnanguliselt 150000. Ka lehmade tootlikkus on riigi keskmisena väga madal. Toodangu keskmiseks näitajaks märgitakse 1 tonn aastas lehma kohta. Suurimaks puuduseks on söödabaasi olemasolu ning ka lüpsilehmade väga tagasihoidlik eluskaal (350-400 kg), mis tingitud kindlasti nii pidamise kui tõuaretusalastest puudustest. Samuti puudub riigis riiklik loomade identifitseerimis- ja jõudluskontrollisüsteem. Suureks probleemiks on ka loomahaigused ja võime neid tõrjuda. Peamised tõsiemad loomataudid, mis regioonis esinevad, on suu- ja sõrataud, marutaud, siberi katk; esineb ka brutselloosi. Loomahaiguste leviku tõkestamisel on suureks probleemiks ka puudulik karjatamissüsteem, kus aastaid on kasutusel samad karjamaad.

Aretusorganisatsioon Caucasus Geneticsil on huvi suurendada kunstliku seemenduse populaarsust ning kasutamist. 700000st piimaveisest seemendatakse hinnanguliselt kuni 5000. Peamiseks takistuseks on väikefarmide suur osatähtsus, kus loomi karjatatakse ühistel külakarjamaadel ning harilikult kuuluvad sinna ka paarituspullid, kes lehmi tiinestavad. Samuti on seemendusteenuse hind loomapidajatele kallis, vaatamata sellele, et kasutatav sperma on madala hinnaga. Seemendusaluse populatsiooni suurendamiseks on Gruusia aretusorganisatsioon näinud koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga võimalust õpetada Eestis käesoleva aasta mais Eesti Maaülikooli poolt läbiviidaval seemendajate algkoolitusel põllumajandusülikooli lõpetanud 15 noort huvilist. Projekti eesmärk on tehniliste teadmiste tugevdamine.

Gruusia väikemajapidamised töötlevad valdavalt oma piima ise. Valmistatakse kohalikku juustu, jogurtit või kohupiima. Suuremad ettevõtted müüvad oma piima juba tööstustele, millised samuti juustu valmistavad. Enamus ehk 95% joogipiima valmistatakse piimapulbrist.

Gruusia on ka veiseid teistest riikidest ostnud. Märgata oli koostööd nii Shveitsi kui Saksamaa loomakasvatajatega, kust on pärit ka riiki imporditud tõumullikad. Tõugudest eelistatakse ameerika pruuni e sviitsi tõugu ja simmentali. Samuti on huvilisi dzörsi tõule. Holsteinid on kohalikes pidamistingimustes vähem vastupidavamad. Valdav osa Gruusia piimakarjast on ristandid. Tuntakse suurt uhkust, kui kusagil majapidamises on kunstlikust seemendusest sündinud veiseid või on kunstlikust seemendusest tiineid veiseid. Seemendusjaam ja vajalik laboratoorium on küll olemas, kuid vähene huvi kunstliku seemendamise kasutamise vastu on jätnud seemendusjaama pullideta. Enamus kasutusel olevast spermast ostetakse riiki sisse kas USAst või Euroopast. Eelmisel aastal toimus ka esimene katsetus embrüo siirdamisel.

Gruusia kolleegidega arutelus tekkis ka mitmeid koostöö punkte sh lihaveiste ostuhuvi Eestist.

Pikemalt Gruusia loomakasvatusest ajakirjas Tõuloomakasvatus II 2014.