Eesti tõusis piimatoodangult lehma kohta mullu Euroopa Liidu viie edukaima riigi hulka

  1. aasta Euroopa Liidu piimatootmise statistikast selgus, et Eesti parandas oma mullust positsiooni. Kui aasta varem oldi seitsmendal kohal, siis 2013. aasta tulemustega juba viiendal positsioonil. Statistiline piimatoodang iseloomustab kõige paremini piimatootmissektorit, avaldades liikmesriikides olevate veiste ja piimalehmade arvu, piima kogutoodangut, tööstustele tarnitud toorpiima, piimatootmisnäitajad  lehma kohta, karjade ja piimalehmade struktuuri.

Euroopa Liidu liikmesriikides kokku oli mullu 87,4 miljonit veist, kellest piimalehmi 23,5 miljonit. Piimalehmade osakaal kogu veiste arvust moodustab 26,9 %. Suurima veiste arvuga riigid Euroopas olid Prantsusmaa (18,9 miljonit), Saksamaa (12,7 miljonit) ja Ühendkuningriigid (9,7 miljonit). Piimalehmade arvult olid suurimad  liikmesriigid Saksamaa (4,3 miljonit), Prantsusmaa (3,7 miljonit), Poola (2,3 miljonit) ja Itaalia (2,1 miljonit). Üle 1 miljoni piimalehma oli veel Ühendkuningriikidel, Hollandis, Iirimaal ja Rumeenias.

Kokku tegeleb veisekasvatusega Euroopa Liidus ca 2,6 ettevõtet ja farmi. Suurima veisekasvatajate arvuga riigid on Rumeenia (728 tuhat)  ja Poola (514 tuhat). Kõige vähem on veisekasvatajaid eksootilistes saareriikides Küprosel (280) ja Maltal (290).

Piimalehmade osakaal üldveiste arvust oli suurim Rumeenias, Bulgaarias, Leedus ja Küprosel, neis riikides ulatus see 44 %ni. Madalaim piimalehmade osakaal oli Hispaanias, Portugalis,  Iirimaal ning Ühendkuningriikides. Neis riikides oli piimalehmi alla 20 %, mis iseloomustab antud maade suurt lihaveisekarja osakaalu üldveiste populatsioonist. Mullu suurenes või ei muutunud lehmade arv kahekümnes liikmesriigis. Enim kasvas lehmade arv Saksamaal (78 tuhat), Itaalias (66 tuhat) , Hollandis(56 tuhat) ja Prantsusmaal (55 tuhat). Lehmade üldarvu kahanemist oli mullu kõige enam märgata Poolas (47 tuhat), Leedus ja Horvaatias (15 tuhande võrra). Osakaalult oli kahanemine suurim uues liikmesriigis Horvaatias (8,3 ), järgnesid Leedu (4,5) ja Ungari (4,3) protsendiga. Kogu Euroopa liikmesriikide piimaveiste osakaal kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes 1,3 % võrra.

Eesti on oma veiste arvukuselt Euroopa mastaapides väga väike. Piimalehmadest vaid  0,41 % ja koguveiste arvust ca 0,3 % asuvad Eestis.

Karja struktuurilt on suurimad piimafarmid Taanis (keskmine piimalehmade arv karjas 133,7), Tsehhis (122,9) ja Küprosel (102,6). Kõige väiksemad karjad asuvad Rumeenias (1,8), Bulgaarias (3,9) ja Leedus (4,1). Euroopa Liidu liikmesmaades keskmiseks farmi suuruseks on 13,5 piimalehma. Sealhulgas 15 nn vana Euroopa Liidu maade keskmine karja suurus on 42,9 lehma.

Euroopa Liidu keskmine veiste arv ühes karjas oli 33,8.

Lehma kohta piimatoodangult on edukaimad kolm põhjala riiki. Sealhulgas Taani 9000-kilogrammise  toodangutaseme ületamine on esimeseks teetähiseks Euroopas. Järgnevad väga ühtlase tasemega Rootsi (8292) ja Soome (8262). Suurte traditsioonidega piimandusmaa Holland on neljandal positsioonil – 7934 kg. Suurim hea meel on tõdeda, et tänu mullusele  edukale piimandusaastale on Eesti positsioon Euroopa Liikmesriikide edetabelis statistilise piimatootmisnäitajatelt paranenud. Eesti on sellega kindlustanud  piimatootmise tasemelt lehma kohta endale koha selgelt Euroopa parimate hulka. Lisaks ollakse liider Ida-Euroopas ja alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide seas.

Mullu suureneski piimatoodang lehma kohta kõige enam Eestis, kus iga lehm tootis keskmisena aasta varasemast 436 kg piima enam. Samuti oli Taani piimalehmade toodangunäitajad mullusest 380 kg võrra suuremad. Piimatoodangu tõusuga järgnevalt paistsid silma meie lõunanaabrid Leedu (175 kg), Poola (144 kg) ja Läti (114 kg). Piimatoodang kahanes, võrreldes mullusega, lehma kohta kõige enam Tšehhis (380kg), Horvaatias (319 kg), Kreekas (300 kg), Bulgaarias (278) ja Itaalias (274  kg) võrra. Euroopa Liidu kõrgeima ja madalaima toodanguga riikide vahe on 5787 kg piima lehma kohta.

Turgu muidugi mõjutab märksa enam piima kogutoodangu üldmaht ja tööstustele tarnitava piima hulk. Euroopa Liidus tervikuna toodeti 2013. aastal  153, 2 miljonit tonni piima, millest 81,8 % toodeti nn vanades Euroopa maades. Suurim piimatootja Euroopas on Saksamaa (31,3 miljonit tonni), tootes 20,4 % kogu Euroopa Liidu piimast. Järgnevad Prantsusmaa, Ühendkuningriigid, Holland, Poola ja Itaalia. Need on liikmesriigid, kus piima kogutootmismaht on suurem kui 10 miljonit tonni aastas. See kuuik toodab ca 69,3 % kogu Euroopa piimast. Sellise tootmismahuga avaldavad nad suurt mõju kogu Euroopa piimandusele. Keskmisena suurenes Euroopa Liidus piimatoodangu üldmaht aastaga 1% võrra.

Tööstustele tarniti kokku mullu 141,7 miljonit tonni piima, mis moodustab 92,5 % toodetud toorpiimast. Osades liikmesriikides on selgelt iseloomulik, et tööstustele tarnitava piimamaht on suhteliselt tagasihoidlik. Rumeenias vaid 22,7 % ja Bulgaarias 45,4 % toodetud piimast müüakse töötlevale tööstusele. Ka on neis liikmesmaades veisekarjad väga väikesed, mis annab võimaluse tegeleda suuremal määral otseturustamisega. Lisaks on alla 80%-lise tööstustele tarnitava piima osakaaluga Leedu, Ungari ja Poola.

Loodetavasti ei mõjuta Venemaa-suunaline kaubandusembargo meie piimatootmise arengut selliselt, et meie väikeriigi olulisema põllumajandustootmisvaldkonna edukas arengufaas saaks kahjustatud määral, mis meie tootmistaset ja põhikarja kahandama sunniks.  Eesti eduloos ei ole palju valdkondi, kus me saaksime tuua ennast võrdlusesse Euroopa parimate riikidega. Piimandus seda on ja tänu meie piimatootjatele ja piimandussektori märkimisväärsetele pingutustele arendada valdkonda ja kasutada olemasolevaid oskusi ja teadmisi  ning looduslikke ressursse, väärindades seda hindamatuks inimtoiduks. Selleks kõigile sektoris tegutsevatele osapooltele jõudu ja vastupidavust ka muutlikul ärimaastikul tegutsemisel.