Riias toimus XVI Balti riikide aretuse ja geneetika konverents

Konverents toimus 11.-12. septembril ning koosnes neljast erinevast sessioonist. Plenaaristungil anti Balti riikide esindajate poolt ülevaade põllumajanduse, sealhulgas laiemalt loomakasvatuse olukorrast.

Positiivsena kõlas välisriikide ettekandjatelt Eesti esile toomine regiooni piimandusvaldkonna liidrina.

Võõrustaja riik Läti andis ülevaates eelmise aasta tulemustes teada, et keskmine jõudluskontrollialuste lehmade piimatoodang oli 6489 kg. Statistiline piimatoodang aga märgatavalt väiksem 5250 kg. Veiste arv Lätis oli mullu kokku 393,3 tuhat, kellest 164,6 tuhat on piimalehmad, neist  jõudluskontrolli aluste osatähtsus on 78%. Piimatootmisega tegelevaid üksusi aga kokku 25740, keskmisena ühes piimafarmis oli 6,4 lehma. Läti piimalehmade struktuuri iseloomustusest jäi kõlama endiselt suur väike karjade osatähtsus, millest 40% on alla 20-pealised. Lihaveistest on jõudluskontrollis ca 28 % karjast.

Läti peamised loomakasvatustoodangu kogunumbrid olid mullu  874 tuhat tonni piima, 79 tuhat tonni liha tapakaalus ning toodeti 671 miljonit muna.

Lätis nagu ka Eestis on koostatud piimanduse strateegia aastani 2020. Samuti on töös nii seakasvatuse kui lambakasvatussektori arengukavade koostamine.

Leedus oli kokku 2012/2013 aastavahetuse seisuga 729,2 tuhat veist, kellest 331,1 tuhat on piimalehmad. Lihaveiseid on Leedus 130,4 tuhat.

Jõudluskontrollialust piimakarja on Leedus 43% ning mullune piimatoodang oli 6703 kg. Karjastruktuurilt asub 40,8% piimakarjast kuni 10-pealistes farmides. Üle 50-pealistes karjades on 29% Leedu piimalehmadest. Leedus on Balti riikidest suurim puhtatõuliste lihaveiste populatsioon. 14,6 tuhandest puhtatõulisest lihaveisest arvukaimad tõud on limusiin (4399), sharolee (3063) ja aubrak (2257).

Eesti tulemusi tutvustas Eesti Maaülikooli VLI loomageneetika ja tõuaretuse osakonna juhataja professor Haldja Viinalass.

Lisaks käsitleti veisekasvatuse jaoks oluliste teemadena pullide genoomhindamisega seonduvat Saksamaa näitel. Tutvustati veiste aretusstrateegiaid Soome piimafarmides jm teemasid.

Lihaveisekasvatuse olulisem rahvusvaheline küsimus on lihaveiste jõudluskontrollisüsteemi laialdasem  kasutusele võtmine. Tähtis on, et ühtsesse rahvusvahelisse geneetilisse hindamisse (Interbeef) koonduks suurem arv riike.  Oluline on, et ka Eesti lihaveisekasvatajate teadmised jõudluskontrolliga liitumisest kaasnevast kasust tulevikus hakkaks suurenema ning enam lihaveiseid saaks kaasatud kontrolli süsteemi.

Konverentsi käigus kohtusid ka Balti riikide aretusorganisatsioonide juhid, kus kujundati seisukohti Balti riikide koostöö võimaluste süvendamisest genoomhindamise valdkonnas. Vahetati omavahelisi kogemusi senitehtust ning arengutest teiste riikidega.

Konverentsi teisel päeval oli võimalus külastada ka erinevaid piimafarme, millest kaks olid varasemalt ostnud tõumullikaid ka Eestit.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistust osales konverentsi kaheksaliikmeline delegatsioon.

Järgmine Balti riikide konverents toimub 2014. aastal Eestis.