15. eesti holsteini Viss

15.eesti holsteini karja Viss on Kehtnast pärit Lusti.

Vissi konkurssidel on Eesti piimakarjakasvatajate jaoks iga-aastases ürituste kalendris tähtis roll. 1990.a alustatud Vissi karusselli korraldati Luigel juba 15.korda. Tänaseks on osavõtjate ring laienenud. Sel aastal osales konkursil oma loomadega 21 aktiivset piimakarjaaretajat. Kõikidel varasematel konkurssidel on loomi esitlenud OÜ Estonia, OÜ Väätsa Agro, OÜ Aravete Agro, AS Aatmaa ja OÜ Selja. Heameel on tõdeda, et ka selleaastasel konkursil võtsid osa esmakordselt mitmed entusiastlikud farmerid, kes soovisid oma loomi demonstreerida ning konkursil osaleda. Esmakordselt osalesid tänavu talupidajad Priit Soosalu Järvamaalt ja Udo Mesi Ida-Virumaalt; ettevõtetest Kõljala PÜ Saaremaalt, OÜ Õnne Piimakarjatalu Jõgevamaalt, TÜRI TMK Järvamaalt ning OÜ Weiss ja OÜ Uulu Mõis Pärnumaalt. Osavõtjaid holsteini Vissi konkursil oli sel aastal 9 maakonnast. Arvukaim oli Vissi kandidaatide esindus Järvamaalt (26 lehma), Raplamaalt (10 lehma) ja Harjumaalt (8 lehma). Kokku osales 80 eelregistreeritud lehmast 69. Varasematel konkurssidel ei ole nii suurt loomade koosseisu esitatud.

Kohtunikuks oli sel aastal kutsutud Mark J. Crave Ameerika Ühendriikidest. Teda assisteeris Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu peaklassifitseerija Ilmar Kallas. Kohtunik M.Crave on piimakarjafarmer Wisconsini osariigis Waterloos. Tema vastutada on pereettevõttes Crave Holsteins 650 lüpsilehma ja 550 vasika ning mullika pidamine. Farm on 4 venna ühisomand ja töö on nende vahel jagatud. Ettevõte omab ka 2000.aastal käivitatud piimatööstust, kus töödeldakse oma farmis toodetud piima erinevateks juustusortideks. Tegemist on eduka ja mastaapse holsteini aretusarjaga, kus keskmine piimatoodang lehma kohta on 12900 kg. Kasutada on ettevõttel 650 hektarit maad, kus kasvatatakse maisi, sojauba, lutserni ja rukist. Lisaks neljale vennale töötab ettevõttes 24 inimest. Täiendavalt juhib Crave ka 96 miljoni USD aastakäibega farmiseadmeid turustava kooperatiivi tegevust. Kohtunik Carve on ka suurte kogemustega USA Wisconsini osariigi Põllumajandusministeeriumi poolt tunnustatud piimakarja hindaja. Ta on hinnanud nii Ameerika rahvuslikke kui ka rahvusvahelisi konkursse ja omab kogemusi 7 erineva maailmas kasvatatava piimatõu hindamisest. Osaleb ka mitmetes Wisconsini ülikooli poolt korraldatavates loomakasvatuslikes teadusprojektides.

Geneetilise päritolu poolest osales kõige arvukamalt konkursil Saksamaa (25), Hollandi (14) ja Ameerika Ühendriikide (12) pullide tütreid. Lehmade isadena olid sagedasemad Saksa holsteini pullid Magnum (7), Bert ET (6), Nils (5), Profil ET (4), Dorado (4), Hollandi pull Cedric (4) ja USA päritolu Hay ET (3).

Osavõtnud lehmad olid jaotatud 3 erinevasse rühma: esmapoeginud, noored (II laktatsioon) ja täiskasvanud (III ja enamat laktatsiooni lüpsvad) lehmad. Iga klassi kolm parimat looma osalesid hiljem finaalringis, kus selgitati Viss 2004.

Tradistsiooniliselt arvukaim oli esmaspoeginud lehmade rühm 31 osavõtjaga. Et kohtunikul oleks loomi objektiivsem ja lihtsam hinnata, jagati antud grupp kolmeks. Esmaspoeginute klassi võitjaks tunnistas kohtunik Harjumaalt AS Aatmaa karjast pärit Doris EE 2235523 (isa Magnum, emaisa Adam ET). Konkursi hetkeks oli klassi võitja lõpetamas esimest laktatsiooni, olles lüpsnud 300 päeva. Võitja lehma oli iseloomulik Osnabrückist pärit pulli Magnum tütar. Tema tütreid võib arvukalt kohata Euroopas korraldatavatel konkurssidel.

Klassi teise koha võitis OÜ Aravete Agrole kuuluv Laika EE 2858029 (isa Hay ET; emaisa Jaap ET). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati AS Tartu Agro Anny EE 2209920 (isa Amadeus; emaisa Hunter), kelle nii isa kui ka emaisa on Põhja-Ameerikast pärit pullid. Ühtlasi oli Anny ka osalenud esimese laktatsiooni lehmadest suurima 40,2-kg päevatoodanguga. Antud fakt jääb kohtunikule küll teadmatuks hindamise ajal ning tulemust see mõjutada ei saa. AS Tartu Agro oli osalenud piimakarjapidajatest ainus, kes oma lehmi nii holsteini kui ka punase tõu Vissi konkursil.

Esimese laktastiooni lehmi esitles 17 loomaomanikku. Klassi iseloomustamiseks saab kiitvaid sõnu ütelda loomade suuruse ning paranenud udrate kvaliteedi osas. Samuti on loomad muutunud ühtlasemaks ja kõikide klasside osas oli loomade esitamine professionaalsem.

Eestis saab tervikuna kindlasti suurimat tähelepanu pöörata esmaspoegimise vanusele, mis varieerus 22-36 kuuni. Tore oli vaadata, et valdavalt moodustasid rühma modernsed nudistatud loomad, see lisab efekti ning parandab Eesti piimakarja üldist muljet. Klassi kolmeks parimaks loomaks tunnistati iga alaklassi võitjad.

Teises rühmas – noorte lehmade klassis esitleti 23 Vissi kandidaati. Oma lehmi esitles 13 loomapidajat. Kohtuniku töö paremaks laabumiseks oli seegi klass jaotatud kaheks alaklassiks. Võitjaks tunnistati Raplamaat OÜ Raikküla Farmerist pärit ürituse nime kandev Vissi EE 1757637 (isa Bert ET; emaisa Haulo). Saksa päritolu isa Bert ET tütrele iseloomulik suurus ning väga hea tüüp olid silmapaistvad. OÜ Raikküla Farmer on aktiivselt oma lehmi esitlenud alates 1997.a, kuid sellise saavutuseni jõuti esmakordselt. Etteruttavalt võib lisada, et finaalis võitis antud lehm Reserv-Vissi tiitli.

Paremuselt teiseks otsustas kohtunik määrata Lääne-Virumaalt OÜ Kaarli Farmile kuuluva Maari EE 1438802 (isa Magnum; emaisa Belltroy ET). Klassi kolmanda preemia vääriliseks hinnati Pärnumaalt Selja OÜ karjast pärit Siira EE 1837742 (isa Adam; emaisa Gimor).

Kolmandasse ehk täiskasvanud lehmade klassi kuuluvad tavaliselt kõige võimsamad ja täiuslikumad loomad ning kindlasti tagab see mõnevõrra edukama finaalis osalemise. Arvuliselt väiksem, 15 osalejaga klass, kuid ometi otsustas kohtunik jaotada lehmad kahte gruppi. Täiendavalt looma välimikule palus kohtunik looma esitlejatel ütelda ka lehma viimane poegimisaeg. Sellega püüdis ta asetada kõik võistlejad võrdsetele hindamisalustele. Klassi demonstreerimisel jättis ka täiskasvanute rühm parima esitlemise mulje.

Klassi võitjaks osutus OÜ-le Kehtna Mõis kuuluv Lusti EE 575097, kelle isa Lenker ET ja emaisa Morning on mõlemad Eestis asunud Saksa holsteini pullid. Lusti paistis silma võimsa suure mahuka kere, kõrguse, tipp-holsteini lehmale omase hästiarenenud udara ja tugevate jalgade poolest. Kõik see mõjus suurepärasena ning aretajate suureks sooviks oleks, et selliseid lehmi Eestis rohkem leiduks. 2003.a konkursi Reserv-Viss Lusti valiti ka kogu võistluse parimaks ning pärjati Viss 2004 tiitliga. Antud saavutusega tõusis ta Vissi konkursi ajaloo edukuselt teiseks lehmaks, kes on võitnud kõrge tiitli kahel korral. Kolmekordne võitja on olnud aatatel 1993-1995 AS Aaatmaale kuulunud Helta. Lusti näol on tegemist holsteini tõu mudellehmaga, mille suunas kaasaegne holsteini aretus võiks Eestis liikuda. 6-aastane lehm tootis laktatsioonis üle 10 000 kg piima ning konkursipäevadel ulatus päevalüps üle 50 kg. Need on kindlasti väärikad näitajad.

Klassi paremuselt teine koht kuulus suurte kogemustega OÜ Väätsa Agro lehmale Kärri EST 673618 (isa Sioux; emaisa Patrick ET).

Kolmas koht antud klassis kuulus taas juba varem edukalt esinenud OÜ-le Raikküla Farmer, kelle lehm Räpi EST 705733 (isa Bert ET; emaisa Sillor).

Mark Crave tunnustas Eesti karjaaretajate, loomapidajate tööd, hinnates suurepärase üldmuljega meie näitusel osalenud lehmi. Vastates küsimusele, kas ta ka mõnda konkursil osalenud lehma sooviks näha oma farmis, vastas ta, et oleks üliõnnelik, kui tal oleksid sellised lehmad Ameerikas oma farmis. Suure reisikogemusega kohtunikule oli see esimene kogemus külastada Eestit ning siinviibitud päevade jooksul jäi talle Eestist suurepärane mulje. Külastasime temaga OÜ Põlva Agro ja AS Tartu Agro kaasaegseid piimakarjafarme. Farmi külastusi kokku võttes märkis M.Crave, et on loomulik, et võõrustav riik püüab tutvustada oma parimaid ettevõtteid, kuid farmide ja loomade niivõrd kõrge tase on absoluutselt võrreldav USA parimate farmidega.

Vissi konkursi edukamaid lehmi premeeriti Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu poolt parimate pullide spermaga, mida peaks jätkuma ka teistele võitjalehma karjakaaslastele.

Eraldi märgiti ära ka parim talukarjast pärit lehm, kellele omistati Taluviss 2004 tiitel. Tiitli omanikuks osutus I laktatsiooni lüpsev Nuti EE 1709391 (isa Mario; emaisa Jaap), kelle omanik on esimest korda suurel konkursil oma loomi esitlenud talupidaja Priit Soosalu Järvamaalt.

Tahan tänada kõiki loomapidajaid, tänu kelle kaasalöömisele iga-aastane konkurss saab toimuda. Kindlasti ühele päevale konkursil nähtule kaasneb suur eeltöö loomade ettevalmistamisel, õpetamisel ja harjutamisel. Aastatega on muutunud aretusspetsialistide roll loomapidaja veenmisest üritusel osalemiseks abi osutamiseks loomade valikul. Taolisi konkursse korraldatatakse kogu maailmas ning võimalused Eesti farmeritel ka rahvusvahelisi konkursse näha ja nendega tutvuda annavad ilmselt indu ka ise oma loomi esitleda.

Suurim rahvusvaheline konkurss korraldatakse Brüsselis, kus üle aasta selgitatakse välja Euroopa tõutšempion, ning ülemaailmne konkurss on mõjukas USA Wisconsini osariigis septembris-oktoobris korraldatav World Dairy Expo.

Vissi konkurssidega ja loomanäitustega on võimalik aretustöö saavutusi ja tulemusi tutvustada nii Eestisiseselt kui ka väliskülalistele. Sel aastal oli lisaks USA kohtunikule külalisi ja aretusala asjatundjaid Saksamaalt, Hollandist ja Läti Vabariigist. Ühtlasi on see hea võimalus Eesti piimakarjafarmeritel võrrelda oma loomi teistega ja vahetada muljeid.

Loodan, et osavõtjate ring ka järgmisel aastal suureneb ning ettevõtted, kelle edukus sõltub piimatootjatest, meie üritust ka jätkuvalt toetavad. Siinkohal tahan tänada sel aastal oma piimatootjate konkursil osalemist toetanud ja ürituse korraldamisele kaasa aidanud ettevõtteid: Eesti Tõukari OÜ, AS Dimela, AS Suomen Rehu, Saaremaa Lihatööstus, OÜ Rotaks-R, OÜ Anu Ait, AS Remedium, Tallinna Piimatööstuse AS, TÜ E-Piim, AS Delaval, AS Valio Eesti, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, AS Võru Juust, Javi Teenus OÜ, AS Kalev Tootmine, OÜ Estmilk Production, AS Rakvere Piim, Epol OÜ, AS Ehitustööriist, OÜ Bovistar, Agrovarustus OÜ, Werol Tehased AS, AS Teknest, Jõudluskontrolli Keskus, Strangko Grupp AS, Alta Genetics.