Category: Uudised

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üldkoosolekul valiti uus juhatus

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üldkoosolekul 6. aprillil Keavas valiti seltsile uus 9. liikmeline juhatus. Juhatusse kuuluvad : Aldo Vaan, Topi Mõis OÜ Jane Mättik , FIE Jane Mättik Tenno Laanemets Hansu-Kalda OÜ Diana Pärna, Lahe Maamees OÜ Margus Keldo, Tsura Talu OÜ Airi Külvet, FIE Airi Külvet Kerttu Trahv, Küüniniidu OÜ Targo Pikkmets, Talu ja Tulu OÜ Siim Suitsmart, Valdeni talu OÜ Uue juhatuse volitused kehtivad kolm aastat. Soovime Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi uuele juhatusele edu!…

Tähelepanu seemendajad!

Lähiajal on toimumas seemendajatele infopäevad koos atesteerimise kohustusega neile, kelle tööluba aegub. Oodatud on ka seemendajad, kellel tööluba kehtib. Infopäevade aja ja koha võib seemendaja oma äranägemise järgi valida (atesteerimise kohustusega seemendaja peab ühel neist osalema). Selleks registreerige (hiljemalt nädal enne infopäeva) aegsasti allpool toodud kontaktidel. Infopäev kestab ~4 tundi ja kava on järgmine: „Emakapõletikud ja nende antibakteriaalse ravi põhiprintsiibid“ – Kalle Kask, EMÜ Aktuaalsed teemad seoses seemendajate tööga – Tõnu Põlluäär (ETKÜ) Kohalalgatatud küsimused Seemendajate atesteerimine (testi täitmine neile,…

Lihaveiste jõudluskontrolli alased infopäevad

Lp. lihaveisekasvatajad jõudlusandmete kogujad! Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu korraldab lihaveiste jõudluskontrolli alased infopäevad. Infopäeva (kestvus ~3 t.) teemad on: Kohustus on osaleda jõudlusandmete kogujatel, kelle atesteerimise kehtivus oli 01.01.18. Võimalusel soovitame osaleda ka neil andmekogujatel, kelle atesteerimistunnistus kehtib. Kõikide osalejate atesteerimistunnistused pikendatakse vastavalt. Osaleda võivad kõik lihaveisekasvatajad (nii jõudluskontrolli teostavad, kui ka mitte teostavad; nii Lihaveisekasvatajate Seltsi liikmed kui ka mitteliikmed), kes tunnevad lihaveiste jõudluskontrollis toimuva vastu huvi. Osalemine on tähtajaks registreerinutele tasuta. Registreerimata isik tasub koha peal 5 €. lihaveiste…

Ootame oma liikmetelt taas aretustoetuse avaldusi!

Lugupeetud klient! Allolev info puudutab teid, kui teie lehmad on 01.12.17 seisuga piima- või lihaveiste jõudluskontrollis ja/või teie karja lehmad kuuluvad tõuraamatu A või B ossa. Alates 1993.a on Eesti Vabariik maksnud aretustoetust, mida saab taotleda üksnes tunnustatud aretusorganisatsioon.  Alates 2017. aastast hakati aretustoetust maksma uute põhimõtete alusel, et tagada toetuste maksmise suurem läbipaistvus ja selgus nii riigi kui aretusühistute jaoks. Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.  Konkurentsivõimelise loomakasvatuse üks eeltingimusi on…

Projekt “Veise seemnerakkude suguselektsiooni- ja viljakustehnoloogiate arendus” (VEREP).

Pria otsustas veebruaris 2016.a “Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus” meetme raames rahastada ETKÜ projekti “Veise seemnerakkude suguselektsiooni- ja viljakustehnoloogiate arendus” (VEREP). Projektis osalevad teaduspartneritena Eesti Maaülikool ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus. Projekti kestus 03.2016 – 02.2019 ja kaks peamist eesmärki: 1) Pulli spermide uudse suguselektsiooni tehnoloogia väljatöötamine, mida kasutatakse soovitud soost vasikate eostamisel 2) Pulli sperma kvaliteeditesti ja sünteetilise lisandi väljatöötamine, mis võimaldaks juba varakult kindlaks teha madala sperma kvaliteediga loomad ning aitaks suurendada spermadooside tootmist kõrge aretusväärtusega, kuid…

Hindame oma lihaveised lineaarselt!

Lihaveiste aretuses oleme astunud suure sammu edasi. Alates tänasest on lineaarselt hinnatud lihaveistel keha, lihastiku, jalgade ja üldmulje (kokku) hinded nähtavad ning LIISU looma kaardil avaldatud. See tähendab seda, et kui lihaveis hinnatakse ja andmed Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS süsteemi sisestatakse, siis hindamise sisestamisele järgmisel hommikul liiguvad lineaarsed hinded põhjamaade süsteemi ning sealt saadetakse meile tagasi üldhinded. Siiani oli meil võimalus lihaveiseid lineaarselt hinnata, aga omavahel võrdlemiseks meil võimalus puudus. Üldhinnete olemasolu tagab üksiku looma või populatsiooni jne omavahelise võrdlemise. Nii…