Kurgjal kaks tähtsat aretusalast arutelu

25.01.05 toimus Kurgjal aretuse jaoks kaks tähtsat arutelu.

Esimese kokkukutsuja oli Eesti Tõuloomakasvatajate Liit, mis korraldas üldkoosolekut. Põhiteema oli põllumajandusloomade puhas- ja ristandaretuse põhimõtted. Antud teema on olnud päevakorral ka ETKÜ-s. Samas on probleeme ja erinevaid arvamusi teiste loomaliikide aretajatelgi. Teemast andsid ülevaate Katrin Reili, VTA peadirektori asetäitja, ja Kaija Uuskam Põllumajandusministeeriumist. Nad tutvustasid tõuraamatupidamise reegleid Euroopa Liidu määrustele vastavalt. Käde Kalamees esitas EK seisukohad. Osalesid ka teiste tõugude aretajate esindajad. Üksteist informeeriti ka tõuraamatu pidamise korraldamistest eri ühistutes ja seltsides.

Probleem tekkiski tegelikult Eesti karjaga, kuna tegemist on ohustatud tõuga ning säilitusprogrammi tegemist toetab riik. Ohustatud tõu puhul määratakse toetus A tõuraamatusse kantud loomade kohta. A tõuraamatule on aga teised nõuded, võrreldes tavatõugudega. Sinna ossa saab kanda vaid 100% EK loomi, keda Eestis on täna ~200. Enne EL-ga ühinemist kanti aga A ossa loomi, kellel oli aretusprogrammile vastav põlvnemine ja eellased kahe rea ulatuses B osas. Uute nõutega aga enam nii teha ei saa või tuleb loobuda ohustatud tõu staatusest.

ETKÜ selgitas RH (punasekirju holstein) kasutamist vastavalt tõugude aretusprogrammidele, kuna ETKÜ nõukogu otsusega 15.11.04 seati RH kasutamise piiriks 75%.

Kuna oli tegu ka aastakoosolekuga, siis andis prof. Saveli ülevaate 2004 aasta tegemistest. Arutleti ajakirja “Tõuloomakasvatus” edasist toimetamist.

Teine arutelu oli lihaveiste aretuse teemaline. Nimelt toimus juba teist korda järjest (esimene 06.-07.01.05) Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse laiendatud koosolek, millest võtsid osa ETKÜ ja JKK inimesed. Lisaks igapäevastele küsimustele oli arutlusel ka pullide testimise, hindamise ja lihaveiste jõudluskontrolli alased küsimused.

Lihapullide testimine on plaanitud teostada ETKÜ-s. Vajaduse selleks on tinginud praegune turusituatsioon. Eestis on tekkinud puhtatõuliste lihatõugu pullide ülejääk. Selleks, et pulle müüa teistesse karjadesse, peaks nad olema testitud. Testimise alla kuuluksid järgmised teemad: looma tervis, juurdekasv ja viljakus, nakkushaigustest vabade suguloomade kasutamine. Peale testimiste läbimist oleksid looma ostjad kindlad ostetava looma kvaliteedis. Arutletigi testimise käivitamise alustamist. Otsustati selgitada täpsemalt testimiskulude hinnakalkulatsioon.

Lihaveiste jõudluskontrolli all on praegu ~400 karja. On tekkinud olukord, kus ei mõisteta jõudluskontrolli tähtsust. Jõudluskontrolli peetakse toetuste saamise eesmärgil. Samas on jõudlusandmete edastamine loomaomaniku poolt aeglane, kui üldse edastatakse. Seepärast näeb Selts, et jõudlusandmete kogumine peaks olema ETKÜ tegevusvaldkonnas. Ees seisab veel lihaveiste lineaarse hindamise käivitamine ning selle läbi geneetilise hindamise rakendamine Eesti lihaveistele, samuti ka tapaandmete kogumisega alustamine. Selleks aga on vaja piisaval arvul loomi erinevatelt isadelt ja hästi edastatud ning usaldusväärseid andmeid. Otsustati uurida erinevate maade kogemusi samadel teemadel.