Piimakarjakasvatajad said auhinna

21.02.2003 Vabariigi aastapäeva pidulikul aktusel Pőllumajandusministeeriumis said aunimetuse eelmise aasta kaks parimat piimakarjakasvatajat Jaak Hinrikus ja Elle Kivistik
JAAK HINRIKUS
1966.a lőpetas Eesti Pőllumajanduse Aakadeemia Veterinaarteaduskonna Lääne-Virumaalt pärit noormees Jaak Hinrikus. 1968.aastal asus noor veterinaar tööle tolleaegsesse Pőlva kolhoosi, mis oli tuntud nii Eestis kui ka endises Nőukogude Liidus väga hea eesti punast tőugu karja poolest. Tőuaretustöö oli väga kőrgel tasemel ja majand laialt tuntud. Siin asus parim eesti punast tőugu kari, müüdi hulgaliselt tőuloomi nii Eestisse kui ka väljapoole.
Jaak Hinrikus on töötanud nii loomaarstina, kolhoosi esimehena ja alates 2000.a oktoobrist on ta Pőlva Pőllumajandusliku Osaühingu loomakasvatuse juht ja ka osaühingu nőukogu esimees. Pikki aastatid kuulub Jaak Hinrikus Eesti Tőuloomakasvatajate Ühistu nőukogusse. Talle on südamelähedane veiste tőuaretus. 80-ndate keskpaigas hakati majandis üle minema eesti punase karja aretamiselt holsteini tőugu veiste pidamisele ja aretamisele. Tőuloomi osteti nii Eestist kui ka Saksamaa Liitvabariigist.
Käesoleval ajal on karjas üle 950 lehma, kes kőik on holsteini tőugu, nii musta- kui ka punasekirjud. 2002.aasta andmeil saadi rohkem kui 200-lehmalistes karjades suurim toodang just Pőlva POÜ karjas – 9108 kg piima lehmalt. Ligi tuhandepealise karja puhul on see maailmatasemega tulemus. Osaühingus valmis sügisel Eesti suurim kaasaegne piimatootmiskompleks 500 lehmale. Samasse tuleb ka teine 500 lehmale ehitatav laut. Suurt rőhku paneb Jaak Hinrikus karja geneetilise taseme tőstmisele, samuti maaviljeluse ja söödatootmise kvaliteedi parandamisele. Edaspidi on plaanis suurendada karja ja viia toodang 10000 kg-ni.
Piimatoodang:
1995-6216
1996-7048
1997-7322
1998-7371
1999-6779
2000-7067
2001-8350
2002-9108
2002.a keskmiselt karjas lehmi 897, piima lehmalt 9108 kg, rasva 4,17 %, rasva 380 kg, valgu % – 3,49, valgu kg – 318, rasv+valk 698 kg.
 Jaak Hinrikust tuntakse kui väga praktilist juhti. Ta on olnud paljudele noorema pőlvkonna piimatootjatele heaks nőuandjaks ning autoriteediks. Jaak Hinrikust iseloomustavad hästi tema enda poolt lausutud sőnad : looda jumalale, aga tee ise ka midagi.
 
ELLE KIVISTIK
Kiigi talu Harjumaal Kose vallas on üks vähestest, kes on jäänud valda piimatootmistaluna tegutsema. Perenaine Elle Kivistik töötas varem majandis ökonomistina ja peremees Jaan tehnilise hoolde meistrina.
1991.a alustasid Kivistikud viie lehmaga piimakarjataluna tegutsemist. Viiest kolm saadi ühistatud vara kompensatsioonina.
1993.aastal ehitati uus laut, mis mahutab 23 lehma. Talu on üle 50 ha suur, lisaks renditakse maad. Karjale vajaminev pőhi- ja jőusööt toodetakse ise. Talveperioodil söödetakse karjale vabalt isu järgi kőrreliste heintaimede silo segus lutserni ja ristikuga. Kasvatatakse ka söödakartulit.
Perepoeg Kalle osaleb oma pere kőrvalt agaralt kőigis talutöödes. Ta plaanib ka uue, endisest palju suurema lauda ehitamist. 1995.aastast on kibedal tööajal talus ka üks abiline väljaspoolt.
Aastaid Eesti parimate piimakarjatalude hulka kuuluva Kiigi talu perenaine Elle kiidab veiste aretuse kiiret edasiminekut Eestis. Vähem kui kümne aastaga on talu holsteini karja piimatoodang suurenenud rohkem kui 2000 kg. Perenaine arvab, et siin on oluline sőna noorte lehmade geneetilisel lüpsivőimel, mis tuleb osata vőimalikult hästi ära kasutada. Suurim toodang oli 2001.a, 8050 kg igalt lehmalt keskmiselt. Mitmed lehmad lüpsavad üle 10000 kg piima aastas. Kiigi talu karjast on müüdud tőumullikaid Eestisse ja eksporditud Läti Vabariiki ja Poola.
Viimastel aastatel on investeeritud tehnikasse (teravilja kombain, rullsilo tehnoloogia, lüpsiseadmed, kuivati ja tehnika hoiustamiseks kaarhall). Piimakvoodi rakendamine Kivistiku perele muret ei tekita. Esialgu ollakse rahul. Pere arvab, et ka tulevik kuulub neile kui pimmatootmistalule.
Piimatoodang (lehma kohta keskmine) 1995-2002:
1995-6973
1996-6803
1997-7052
1998-7559
1999-7767
2000-7619
2001-8050
2002-7921