Lihaveisepullide jõudluskatset viiakse läbi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu lihaveiselaudas Raplamaal, Keavas koostöös Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga. Jõudluskatset viiakse läbi alates 2006.a ja testimise eesmärk on välja selgitada Eesti karjades kasutatavate tõupullide järglaste tootmispotentsiaal tagades kasvamiseks ühtsed pidamistingimused ning arvestades erinevate tõugude söötmisvajaduste spetsiifikat. Jõudluskatse kestab novembrist aprillini ning lõppeb konkursiga parimate pullide väljaselgitamiseks ning pullioksjoniga.

EESTI LIHAVEISEPULLIDE JÕUDLUSKATSE JA SELLE LÄBIVIIMINE

KES?
Lihaveisepullide jõudluskatset viiakse läbi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu lihaveiselaudas Raplamaal, Keavas koostöös Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga ning katses saavad osaleda seltsi liikmetele kuuluvad loomad.
Jõudluskatset viiakse läbi alates 2006. aastast ning osaleda saab maksimaalselt 50 pulli. Kui osalussoove laekub rohkem kui 50-le pullile, määratakse tõugude proportsioon ja pullide kogus vastavalt tõupopulatsiooni levikule ning tõuraamatusse enim kantud tõugude alusel.
Aja jooksul on katses osalevate pullide arvukus, läbiviimise tingimused ja omandiõigus olnud erinevad. Algusaastatel müüdi kõik pullid ETKÜ-le, alates 2019 aastast kuuluvad pullid katse lõpuni farmeritele.
Läbi aegade on jõudluskatses osalenud viie Eestis enimlevinud lihaveisetõu esindajad – aberdiin-angus, hereford, limusiin, hele-akviteen, šarolee ja simmental.

MIKS?
Testimise eesmärk on välja selgitada Eesti karjades kasutatavate tõupullide järglaste tootmispotentsiaal tagades kasvamiseks ühtsed pidamistingimused ning arvestades erinevate tõugude söötmisvajaduste spetsiifikat. Sel moel saadakse kõige kõrgema usaldusväärsusega võrdlusandmed geneetilisest potentsiaalist lähtuva söödakasutuse, kasvuiibe ja majandusliku ökonoomsuse kohta, sest keskkonnatingimuste erinevusest tulenev erinevuse mõju on maksimaalselt välistatud. Lisaks hinnatakse ka pullide välimikuomadusi ja sobivust aretusse.
Jõudluskatse lõpul arvestatakse välja osalenud pullide söödakasutus ja kasvukiirus ning sellest lähtuvalt ka tapalooma tapaküpsuse saavutamise aeg, millest oleneb konkreetse looma majanduslik efektiivsus.

MILLAL?
Jõudluskatse algab novembris ja lõpeb järgneva aasta aprilli teisel nädalal, kokku olenevalt aastast u. 161 päeva. Osalemiseks sobivad sama aasta jaanuarist aprillini sündinud pullid. Vajadusel ja omanike soovil on alati võimalikud ka erikokkulepped vanusepiirangu laiendamise suhtes.

KUIDAS?

• • Katse algul ja lõpus fikseeritakse pullide elusmassid ning katseperioodi jooksul kaalutakse neid iga 2 nädala tagant.
  • Kaalumiste tulemused – iga 2 nädala tagant toimuval kaalumisel fikseeritav konkreetse ajahetke elusmass ja juurdekasvud eelmisest kaalumisest – edastatakse loomaomanikele ja avaldatakse alates 2020 aastast ka ETKÜ ja ELKS kodulehel.
  • Omanike soovile vastavalt on võimalik ka pullide:
  • Genoomtestimine;
  • pärilike geneetiliste haiguste testimine;
  • sh. sarvilistel tõugudel nudisuse geeni ja angustel topeltlihastuse testimine.
  • Kõik pullid läbivad sotsialiseerumis- ja päitsetreeningu (omaniku soovil).
  • Jõudluskatse lõppedes korraldatakse konkurss parimate pullide väljaselgitamiseks ning pullioksjon.

SÖÖTMINE
Noorpullidele söödetakse vabalt (ad libitum) täisratsioonilist segasööta (TMR) ning olenevalt tõugudest on kasutusel 2 erinevat ratsiooni:

• ekstensiivsetele tõugudele (Ab, Hf) vähese jõusööda osakaaluga (kogus sõltub siloanalüüsi näitajatest);
• ja intensiivsetele tõugudele (Li, Ba, Ch, Si) suurema jõusööda osakaaluga.

Ratsiooni koostab ja selle vastavust kontrollib ja korrigeerib dr. Meelis Ots, söötmisõpetuse ja toitumisfüsioloogia dotsent Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudist.

LINEAARNE HINDAMINE
1-aastaseks saades hinnatakse kõik pullid lineaarselt ja nende hinded lisatakse looma kaardile. Mis on lineaarne hindamine, loe siit.

FERTIILSUS
Et tulevaste potentsiaalsete aretuspullide viljakus on väga oluline, mõõdetakse perioodi lõpul pullide munandite ümbermõõt. Teatud vanuses peab munandite ümbermõõt vastama kindlaksmääratud minimaalsetele mõõtudele, mis aitab hinnata tema viljakust.

VETERINAARSED NÕUDED
Kõik pullid peavad pärinema karjadest:

• mis on plaanipäraselt osalenud riiklikes tauditõrje programmides;
• kus ei ole esinenud paratuberkuloosi juhtumeid.

Jõudluskatsesse saadetava pulli veterinaarsed uuringud:

• Veiste nakkav rinotrahheiit (IRT Ak);
• Veiste viirusdiarröa (VVD Ag);
• Leptospiroos;
• Enne testgruppi saatmist sise-ja välisparasiitide ja pügajaraig vastane töötlemine, üldine tervisliku seisundi hindamine, sh. jalgade ja sõrgade kontroll ning sellekohane veterinaarne akt.

MUUD NÕUDED
Kõik pullid peavad olema:

• Puhtatõulised;
• pärinema jõudluskontrolli tegevast karjast;
• sündinud Eestis;
• eelnevalt võõrutatud ning harjutatud sööma lisasööta (starter, teravili vms).
• Vereproovid saata Veterinaar ja Toidulaborisse (Kreutzwaldi 30, Tartu 51006). ETKÜ esitab Veterinaar- ja Toidulaborile ühtse nimekirja kõikide proovide üheaegseks uurimiseks, kuid iga omanik tasub oma looma tulemuste teadasaamiseks ise.
• Transpordi Keavasse korraldab loomaomanik ise. Kui korraldatakse ühine kokkuvedu, tasub omanik oma looma eest vastava summa.
• Kõikidel pullidel ja nende vanematel peab olema teostatud geneetiline ekspertiis põlvnemise kontrollimiseks, mille eest tasub loomaomanik. Geneetiline ekspertiis teostatakse EMÜ geneetikalaboris (Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, II korrus).
• Ühe söötmispäeva maksumus looma kohta on 3.- € + k/m;
• Loomaoomaniku ja ETKÜ vahel sõlmitakse testgrupi perioodi kohta kirjalik leping.