20. korda algas Eestis aretatud ja kasvatatud lihaveiste noorpullide jõudluskatse – juubeliaasta toob olulisi uuendusi

  • november 18, 2025

20. oktoobril tehti Keava katselaudas algust juba 20. korda toimuva noorpullide jõudluskatsega, kui võeti vastu uued tõupullideks pürgivad noorloomad. Nagu varasematel aastatel, saavad katses osaleda vaid need pullid, kelle omanikud kuuluvad Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi liikmete hulka, on oma farmis järjepidevalt jõudluskontrolli teinud ning kelle loomad on 100% puhtatõulised ning pärinevad tõuraamatusse kantud vanematest.

 

Juubelikatsele on kokku tulnud 61 noorpulli 25 ettevõttest. Esindatud on seitse lihaveisetõugu:
hereford, aberdiin-angus, šarolee, limusiin, simmental, hele akviteen ja wagyu – sarnaselt varasematele aastatele on tegemist mitmekesise ja tugevatasemelise grupiga.

Kui heita pilk tagasi algusaegadesse, siis 20 aastat tagasi toimus noorpullide jõudluskatse hoopis teises formaadis. Katse viidi läbi Tartus, Maaülikooli Märja katselaudas ning toonane ülesehitus sarnanes pigem klassikalisele nuumalaudale. Loomad ostis ETKÜ tookord ise sisse ja seetõttu ei olnud veel tänapäevast oksjoniformaati, mis nüüdseks on kujunenud rahvusvaheliselt tunnustust pälvinud lahenduseks ning tõuaretajate seas hinnatud sündmuseks. Aastate jooksul on oluliselt kasvanud ka osalejate arv ning tõugude sisene konkurents. Näiteks kui herefordi tõuga osales katses aastaid vaid üks või kaks ettevõtet, siis tänavu on herefordikasvatajaid lausa kuus – mis näitab nii katse populaarsuse kasvu kui ka tõuaretuse kiiret arengut Eestis.

Pullid on nüüdseks kenasti läbinud kohanemisperioodi ning on valmis mõõtu võtma nii kasvukiiruse, söödakasutuse kui ka uute metoodikate alusel hinnatavate tunnuste osas.

Juubeliaasta toob ka uuenduse:

Genoomipõhine söödakasutuse hindamine Vytelle süsteemis

Kui varem mõõdeti söödakasutust otse seadmete kaudu ainult katsel viibimisajal, siis tänavu lisandub oluline innovatsioon- Vytelle süsteemis kasutatakse genoomiproove, mille abil prognoositakse pullide söödakasutusnäitajad.

See tähendab, et lisaks otsesele mõõtmisele saadakse täpsem ülevaade pulli geneetilisest potentsiaalist:

  • kui efektiivselt loom kasutab sööta,
  • kui palju sööta kulub ühe kg juurdekasvu kohta,
  • ning milliseid aretusväärtusi võib tulevastele järglastele edasi anda.

See muudab hindamise varasemast täpsemaks ning võimaldab tootjatel teha aretusotsuseid kindlamale teaduslikule alusele toetudes.

Nagu varasematel aastatel, liigub peagi esimene grupp pullidest teise lauta, kus nende söödakasutust mõõdetakse Vytelle seadmete abil. Pärast katseperioodi lõppu arvutatakse:

  • kasvukiirused,
  • söödakasutus (kg sööta 1 kg juurdekasvu kohta),
  • aretusväärtused.

Kõik jõudlusandmed lisatakse ka rahvusvahelisse Vytelle andmebaasi, kus neid võrreldakse ülemaailmselt süsteemi kasutavate organisatsioonide tulemuste taustal.

Peale katseperioodi lõppu toimub tavapäraselt noorpullide konkurss rahvusvahelise kohtuniku hindamisel. Seejärel saavad huvilised uute tõupullide eest pakkumisi teha veebioksjonil.

Katse edenemist, tulemusi, konkursi toimumise aegu ning oksjoni infot saab jälgida nii:

  • Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kodulehel
  • Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi kodulehel
  • ning ka sotsiaalmeedias

samuti alloleva lingi kaudu, kus on koondatud kõigi katsel osalevate pullide põhiandmed-

Tutvu tulevaste tõupullidega SIIN: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1YU1MeMoSm1k89hr4ge-CQLUOB4EdglqmaxC2tT7ITMw/edit?usp=sharing

Jaga seda uudist: