EMKS esinaise Ilse Gošovski sõnul on nad tihendanud veelgi koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga eesmärgil saada maakarja jaoks vähemalt üks kaasaegne farm, kus saab tõuaretuse kõrval näha ka piimaveiste tegelikke toodangu näitajaid. „Praegu on maakari üle Eesti amortiseerunud veneaegsetes lautades. Kui oleks vaja aretustööd edasi teha, siis meil pole ühtegi lauta kuhu tuua ka külastajaid,“ tõdes Gošovski.
Läbimurde ootuses
EMKS esinaise sõnul oligi 2024. aastal suurimaks väljakutseks selgitada ministeeriumi ametnikele ja otsustajatele, et maakarja näol on tegemist põlistõuga, kelle püsimajäämist tuleb ka riiklikult toetada. „Oleme külastanud ametnikega erinevaid lautasid nii mandril kui saartel ja näidanud seda olukorda, milles maakari praegu on. Selle olukorra mõistmine neil on olnud kõige suurem läbimurre meie selgitustöös. Siiamaani ei tahtnud keegi teemaga tegeleda ega probleemi riiklikul tasandil tunnistada,“ lausus Gošovski. Millal uue farmihoone ehitamine lahti võiks minna, seda ta öelda ei osanud. Sõltub ju suuresti sellest, milliseid rahastusi Euroopast projektidele peale saadakse. „Eks me kevadel saame näha, mis investeeringutoetustes kirja on pandud,“ jättis Gošovski vastuse lahtiseks.
Foto allkiri: Ilse Gošovski ja Niki EK13951924A Tõuloom 2024 näitusel. Viimane Saarte Maakarja Viss 2022, sünd.13.07.2012. Foto: EMKS arhiiv.
Tema sõnul on suur vajadus lautasid ja sõnnikuhoidlaid renoveerida, kuid inimestel puudub julgus teha nii põhjapanevaid otsuseid, olukorras kus teadmatus sektori arengu kohta on liiga suur. „Siin tuleb inimestele rohkem selgitustööd teha, sest muidu tulevad keskkonnanõuete mittetäitmisest trahvid peale,“ rääkis esinaine.
2024. aasta positiivse poole pealt mainib Gošovski, et sektoris tegevuse lõpetajatega on saadud kokkulepped, kus loomakasvatajad on valmis senist tegevust jätkama senikaua kuni nende loomadele on leitud kohad teistes farmides. „Soovime vältida loomade tapamajja saatmist, kuid uute kohtade leidmine on võtnud loodetust rohkem aega ja energiat,“ tunnistas ta.
Vajalikud sammud
„Ega me ole käed rüpes istunud, tänavu käis meie tegevjuht Ege Raid koos farmipidaja Viktoria Gošovskiga Taanis dzörsi tõu näitusel, et uurida võimalusi ja kontakte kuidas maatõu areng võiks edasi minna. „Meil on palju küsitud, et miks me maatõu näitajaid aretustööga ei paranda, siin ongi vaja tasakaalukalt läbi mõelda, kuidas aretust kõige paremini korraldada. Meil on maatõul džörsi veresus olemas, kuid niisama ristata me neid ei saa, sest siis ei säiliks maatõu enda näitajad. Samas peame maatõu toodangu näitajaid senisest enam parandama, ega arved ennast ise ei maksa,“ lisas Gošovski. „Samas, kui ei ole tingimusi ja söödabaasi, siis ei ole midagi teha.“
Üheks võimaluseks aretustöödega kiiremini ja täpsemalt edasi liikuda nimetab Gošovski genoomtestimist, millega nad veel alustanud pole. Küll aga vajadus surub peale ja nooremad farmipidajad on tunnistanud genoomtestimise vajalikkust nii pullide valikul kui emasloomade parimate omaduste väljaselgitamisel.
Teiseks suureks ülesandeks nimetab Gošovski 2025. aastal kliimaministeeriumiga läbirääkimisi. Muret teeb rohumaade vähesus, mis on maatõu heaks toimimiseks vajalik. „Eesti maatõug on tänuväärne rannaniitude ja rohumaade hooldaja ja seda keskkonna jaoks kasulikku tegevust tuleb hakata märkama ja väärtustama,“ ütles seltsi esinaine lõpetuseks.
Hea teada: