Suurettevõtte juhina on Margus Lepp tuntud oma uuendusmeelse lähenemise poolest põllumajanduses. Tema juhitud Vända AS-is kasutatakse uuemaid tehnoloogiaid ja keskkonnasäästlikke meetodeid.
Mida on andnud teile töötamine põllumajandussektoris?
Olen põllumajanduses töötanud alates kooli lõpetamisest ja pole kaalunud ühtegi teist valikut. Põllumajandus on valdkond, kus iga hooaeg (ja iga päev) on erinev, olgu tegemist teravilja- või karjakasvatamisega. Töö nõuab pidevat kohanemist muutuvate oludega. Lisaks areneb tehnika kiiresti, mis tähendab, et pean pidevalt oma teadmisi täiendama nii põllul kui farmis. Olen loomult kärsitu, seega selline vaheldusrikkus sobib mulle hästi. Farmis muidugi alati kiired lahendused ei toimi, seal nõuab muutuste tegemine pikka ettevalmistust ja hoolikat planeerimist. Näiteks karjaaretuses kulub soovitud tulemuste saavutamiseks aastakümneid.
Mulle meeldib väljend “lehm lüpsab suust”, mis minu arvates kirjeldab suurepäraselt põllumajandustootmise olemust. Kõik on omavahel seotud – mida nutikamalt toimetame põllul, seda kvaliteetsemat sööta saavad meie lehmad ja seda paremat piima nad toodavad. Põllumajanduses tuleb alati mõelda suurele pildile ja kaaluda iga sammu hoolikalt.
Väga oluline on luua toimiv meeskonnatöö ja sünergia, sest üksi ei tee midagi ära. Muutustega peavad kaasa tulema ka töötajad, et need vilja kannaksid. See, kui muutused hakkavad tööle, inspireerib ka juhti.
Mul on olnud võimalus töötada koos valdkonna parimate spetsialistidega, kellega olen saanud vahetada kogemusi ja arendada Eesti põllumajandust. Innovatsioon on edu üks võtmefaktoreid. Meie, Vändra AS-is, oleme juba pikka aega rakendanud täppisviljelust, kuid uusi teadmisi tuleb alati juurde. Sarnane lähenemine on ka loomakasvatuses, kus kasutame lehmade monitoorimist ja hindamisi. Võin öelda, et oleme õigel teel – meie loomade tervis on parem ja toodang on tõusnud.
Millised teemad panevad teid sektori üle muret tundma?
Põhiliseks küsimuseks on, kuidas põllumajandussektor võrreldes muu maailmaga püsib konkurentsis. Mind teeb murelikuks toidu raiskamine ja ressursi vähene kasutamine, mis on seotud juba toidujulgeolekuga. Kuigi toodame suures koguses teravilja ja piima, veame selle väärindamata toorainena Eestist välja. Teised riigid on suutnud oma turge paremini kaitsta, ja ka meil oleks vaja selles valdkonnas rohkem panustada.
Meie töötlev tööstus vajab suuremat võimekust, et saaksime siin toodetud kaubale rohkem lisandväärtust anda – olgu see siis metsanduses, põllumajanduses või loomakasvatuses. Samuti võiks Eesti inimeste ostujõud olla parem, et nad suudaksid eelistada kohalikke tooteid, mitte odavat importkaupa.
Millest unistate ja mille üle tunnete rõõmu?
Põllumajandus nõuab pidevaid investeeringuid ja teadustööd, et saaksime tegutseda võimalikult jätkusuutlikult. Soovin, et valdkonnas oleks vähem rasket füüsilist tööd, mis vaatamata tehnika arengule on mõnes tööetapis siiski vajalik. Muutused eeldavad aga suuri investeeringuid.
Unistan sellest, et põllumajandussektor oleks noortele atraktiivne, et nad tahaksid siia tulla ja end teostada. Täna on meil tublisid noori, kuid neid ei ole veel piisavalt. Samuti loodan, et inimesed eelistaksid ja tarbiksid rohkem kodumaist toitu.
Hea teada:
Pärnumaal piimakarjakasvatus, teravilja- ja rapsikasvatus.
Maakasutus 4500 ha, omandis 2900 ha. Teraviljakasvatus 1500 ha, keskmine saagikus 5–8 t/ha, mais 465 ha, hernes 155 ha.
Piimakari 1500, noorkari 1200. Keskmine aastatoodang lehma kohta 13 800 kg.
Kaasaegne tehnoloogia põldudel ja farmis.
Vändra AS töötab 61 töötajat.
Margus Lepp on Põllumajanduse tippjuht 2024. Aastal 2023 pälvis ta EPKK aumärgi EestiMAA heaks.