Margo Klaasmägi on farmides kasutusele võtnud kaasaegsema karjahaldustarkvara, lisaks kogutakse ja jälgitakse lehmade sööda tarbimise, tervise ja käitumise andmeid – ikka selleks, et olla ökonoomsem, teha targemaid otsuseid ning ühtlasi parandada loomade heaolu.
Keskkonnasäästlikkust käitumisest räägivad ettevõtte kolm päikesepaneeliparki, mis asuvad farmihoonete juures. Lisaks viiakse Ebavere biogaasijaama veise läga, mis hiljem digestaadina põldudele rammuks küntakse.
Mida on andnud töötamine põllumajandussektoris?
Minu põllumajanduses töötamise staaž on kõigest 10 aasta pikkune, aga tegelikult olen maal põllumajandusest ümbritsetuna üles kasvanud ja elanud kogu oma elu. Olen Eesti Maaülikoolis koolitatud metsamees ja põllumajandusesse siirdumisele eelnes 20 aasta pikkune metsandusettevõtte juhtimise kogemus. Põllumajandus on minu uus väljakutse ja kirg, mis on pakkunud võimalust omandada uusi teadmisi ja saada uusi kogemusi ning tutvuda hoopis teises valdkonnas töötavate paljude uute toredate inimestega. Põllumajandus on põnev.
Millised teemad panevad sektori üle muret tundma?
Muret paneb tundma ühiskonna hoiaku muutumine põllumajandusesse. Metsamehena ma tundsin ja tajusin ühiskonna negatiivset hoiakut metsa ümber toimuva suhtes. Kahjuks ei ole põllumees enam oma rahva toitja, vaid meist on saanud, ühe osa ühiskonna liikmete jaoks, looduse ekspluateerijad, saastajad ja loomade väärkohtlejad.
Põllumehele on tekkinud kerjuse kuvand, kes ootab käsi pikal abi ja toetust. Kahjuks ei räägita sellest, miks omal ajal Euroopa Liidus loodi toetuste mehhanism ja seda, et see on äärmiselt ebavõrdne erinevate liikmesriikide põllumeeste suhtes. Ma arvan, et enamuse Eesti põllumeeste jaoks ei ole oluline toetuste maksmine või mitte maksmine, vaid hoopis võrdsete võimaluste ja reeglite kehtestamine. Bürokraatia pealetung ja aruandlus kasv pidurdab sektori arengut.
Millest unistate ja mille üle tunnete rõõmu?
Rõõmu teevad korralikult haritud põllud ja voogavad viljaväljad, karjatatud rohumaad ja niidud ning rohtu nosivad veised, oskuslikult majandatud ja mühisevad metsad. Unistan elujõulistest küladest ja elu võimalikkuse püsimisest maal. Oma rahva toitmine on põllumehele väljakutseks, meie iseolemise aluseks ja julgeoleku pandiks.
Hea teada:
OÜ Muuga PM, OÜ Laekvere PM.
Lääne-Virumaa piimakarjakasvatus, teravilja- ja rapsikasvatus.
Piimakari 500 aastalüpsiga üle 11 000 kg lehma kohta. Noorkari 500.
Maad haritakse 4200 ha, sellest omandis 1800 ha. Teravilja- ja rapsikasvatus. Nisu keskmine saagikus 5,3 t/ha, oder 4,1 t/ha, rukis 5,9 t/ha, raps 1,9 t/ha, hernes 3,4 t/ha. 1400 ha rohumaad, sh 200 ha püsirohumaad.
Ettevõtetes kokku töötab 80 töötajat.