Martin Vallikivi tee loomakasvatuses algas juba maast-madalast, kuna tema isa, Mati Vallikivi pidas mahe piimakarja.
Mida on andnud töötamine põllumajandussektoris?
Mäletan ennast juba lapsena tegelemas loomadega, kuna isa tegeles esmalt kodus piimaveiste kasvatamisega ning seejärel aastal 1995.a ostis endise kolhoosilauda ja laiendas tegevust. Aastal 2011 soetasime endale naabruses tegutseva põllumajandustootja, millega suurenes ettevõtmine kaks korda. 2017. aastal võtsin firma juhtimise üle ning 2018 valmis uus robotlaut, mis on võimaldanud karja kasvatada nüüdseks kahekordseks.
Hea on tõdeda, et kui alguses oli farmis palju rasket käsitsi tehtavat tööd, siis nüüd on asi kergemaks läinud. Otsus mahedana tegutseda on tulnud väga loomulikku rada pidi. Juba mu isa, kes oli töötanud ennemalt kolhoosis, oli seda meelt, et loomi nagu ka taimi peaks saama kasvatada mahedalt. Kui oli üleminekuaeg, siis nappis Hiiumaal nii rahalisi vahendeid kui ka väetiseid. Nii otsustasimegi jäädagi mahedaks. Seega kasvatame vilja ja loomasööta ilma mineraalväetisteta ja ei kasuta ka taimekaitsevahendeid. Nüüd on mahedana tegutsemine ka eristumise küsimus ning väljakutse, kas tänapäeval on mahedana võimalik piima toota ja farmina ellu jääda?
Saavutuseks, ilma milleta poleks olnudki võimalik edasi tegutseda, oli paar aastat tagasi valminud uus farmihoone ja lüpsirobotitele üleminek. Loomad said paremad elamistingimused ja inimestel on hulga mugavam töökeskkond.
Millised teemad panevad sektori üle muret tundma?
Maailmas ja inimestes on palju ebastabiilsust. Rohkem võiks toidu tootmine ja kogu põllumajandus olla väärtustatud. Mahetootjana näen, et kokkuostuhindades ei väärtustata mahedalt toodetud piima nii kõrgelt, kui seda võiks teha. Praegune hinnavahe tava- ja mahedalt toodetu piimal on väga väike. Mahetoodete populaarsus ei kajastu kahjuks minu rahakotis.
Kui Venemaa täiemahulise sõjategevuse alguse ajal tõusid viljahinnad korraks üles, siis vaadati, et toidutootmine ja toidujulgeolek on tähtsad. Siis tunnustati ka põllumajandussektoris tegutsejaid. Võikski olla rohkem ühiskondlikku tunnustust neile, kes sektoris töötavad.
Hiiumaa eripära on rohke metssigade arvukus. Saarelisus tähendab ka kallimat transporti nii saarele kui välja, vähem võimalike töötajaid, aga ka hankijaid.
Millest unistate ja mille üle tunnete rõõmu?
Rõõmu valmistavad seatud eesmärkide täitmised. Viimased aastad oleme aasta lõpus tundnud heameelt, et püsisime jälle ühe aasta elus. Mahekarjakasvatajana unistan, et inimesed jaksaksid osta mahetooteid, et nad neid tahaks tarbida. Soovin, et põllumees saaks rohkem osa mahetoodete populaarsusest, praegu kipub põllumeheni sellest liiga vähe jõudma.
Hea teada
Männaka OÜ, mahetootmine Hiiumaal.
Piimakarjakasvatus, teraviljakasvatus.
Piimakari 230, noorloomad 200. Aastalüps 6100 kg lehma kohta.
Maakasutus 1000 ha, sellest omandis ligi 500 ha. Teravili 200–300 ha-l, ülejäänu rohumaad.
Robotlüpsilaut, kaasaegne tehnoloogia põldudel.
Majandamine peretaluna, lisaks kuus töötajat.