Nõukogu liikmed said informatsiooni 2018. aasta majandusaasta aruandest, mis esitati kinnitamiseks 19. Juunil Paides toimuvale ETKÜ üldkoosolekule. Toimus ka arutelu aretusmaterjali (veisesperma) turustamisest ning leiti, et ETKÜ poolt turustatav aretusmaterjal vastab igati veisekasvatajate ootustele ning tutvuti ka viimaste geneetiliste hindamiste andmete järgi esmakordselt tütarde järgi hinnangu saanud pullide aretusnäitajatega. Pikemalt tuleb teemast juttu Tõuloomakasvatus II 2019 ajakirjas. Samuti käsitleti nõukogus ka üldkoosoleku läbiviimisega seonduvat.
Päeva teisel poolel toimus kohtumine Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ AS) Nõukogu ja juhatuse liikmetega. EPJ AS on riigiosalusega äriühing, kus erasektoril (ETKÜ, EPKK, Eesti Tõusigade Aretusühistu) on 7 % aktsiaid. Toimus arutelu piimaveisekasvatajate ja jõudluskontrolli organisatsiooni koostöö võimaluste tihendamisest. EPJ AS on koostamas organisatsiooni arengukava, mille raames on kohtutud erinevate osapooltega . Varasemad kohtumised on toimunud piimatööstuste , lihaveise- ja seakasvatajate esindajatega. Piimaveisekasvatajad tunnustasid jõudluskontrolli organisatsiooni senist panust eriti programm Vissukese arendamisel ning uute teenuste turule toomisel (tiinuse määramine piimast ning mastiidi uuringud). Samas leiti, et muutuv farmitehnoloogia nõuab üha enam programmide täiustamist ning integreerumist. Toimus arutelu ka uute aretusväärtustunnuste vajaduse üle eriti lüpsirobotfarmidele sobivate pullide leidmiseks ning üldaretusväärtuse hinde (SKAV) kaasajastamist. Veisekasvatajatele on ka oluline paaridevaliku programmi täiustamine, mis muudaks selektsiooni tööd lihtsamaks ja atraktiivsemaks.
Alates 1.jaanuarist 2019, mil hakkas kehtima muudatustega Põllumajandusloomade Aretusseadus vastavalt EL määrusele 1012/2016 on piimaveiste jõudluskontroll tunnustatud, kui aretusprogrammide osa, millega jõudluskontrolli läbiviijaks on tunnustatud ETKÜ. Varasemalt on ETKÜ-l ka tunnustus lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks.