Kevadel Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) kontorit külastanud Usbeki farmerid olid Eestis BreedExpo2 raames, et tutvuda meie farmides kaasaegsete loomakasvatus meetoditega ning kuulata geneetikaalast seminari. ETKÜ-ga alustasid praegused farmerid koostööd viis aastat tagasi, kui ostsid oma farmidesse tiineid tõumullikaid. Aasta-aastalt on ostumahud kasvanud. „Chorvanaslxizmat“ LLC esindaja Ališher Saidov ütles Äripäeva Kasvupinnase saates, et praegu on veiste müügile piduri peale tõmmanud Venemaa transiidikeeld. Kuid usbekid ise ütlevad, et nad pole püssi põõsasse visanud vaid otsivad loomade veoks teisi võimalusi.
Suurenev nõudlus
Usbekkide vajadus noorloomade järele on suur ja Saidovi sõnul ei jätkuks ka kogu Eestis kasvatatud mullikatest, et nende nõudlust katta. Kuid usbekid kinnitasid, et tulevikus ei piirdu nad ainult mullikate ostuga vaid tahavad osta ka veiste aretusmaterjali, nii sügavkülmutatud sperma kui tõupullide näol. Usbekistani aretusmaterjali müüki takistab hetkel vastava sertifikaadi puudumine, kuna see on siiani kahe riigi vahel kooskõlastamata.
Praegust loomade importi riiki peavad Saidovi sõnul farmerid täiemahuliselt ise finantseerima kuna riiklikku toetust (umbes 150 eurot tiine mullika kohta) on keeruliste taotluste tõttu pea võimatu saada. Arvestades nende elatustaset on välisriikidest loomade ostmine neile väga kulukas kuid suurema piimatoomise eesmärgil üsna vältimatu. Põllumajandusettevõttes Agro Madad Chorva töötav Timur Ahmedovi sõnul on neil praegu nõudlus nii piima- kui lihaveiste järele ja nõudlus aina kasvab, kuid 2023. aastal ostsid nad rohkem piimakarja. Piimakarjas on enim esindatud just holsteini tõug, nii punase kirju holstein kui eesti punast tõugu on samuti toodud sisse. „Kuna suvekuudel tõuseb temperatuur väga kõrgeks, siis oleme sealsetele farmidele müünud ka eesti punast tõugu, sest need veised kohanevad kuumematel aladele paremini,“ lausus ETKÜ juht Buliko.
Lihatõugudest on neil peamiselt esindatud šarolee, angus ja limusiin. Ahmedov ütles, et traditsiooniliselt nemad oma veisetõuge eriti ei kasvatata, kuna puudus on sobivatest karjamaadest. Sisse toodud pullid lähevad nuumamiseks.
Teadmiste jagamine
Pärast söötmisalast ettekannet, mida pidas emeriitprofessor Olav Kärt ütles Ahmedov, et esmajärjekorras tuleks neil Usbekis tegeleda karja tervise ja seejärel tootlikkuse suurendamisega. „Koostame loomadele sarnaselt teile söödaratsioone kuhu kuuluvad nii silo, kui hein ja kontsentraadid, kuid silo toodame maisist,“ rääkis ta.
Saidovi sõnul on neid Eestis üllatanud piimaveiste väga kõrged toodangu näitajad. See on inspireerinud Usbeki farmereid tegema muudatusi senises loomapidamises, et nendegi karjades tõuseks produktiivsus. Siinse külastuse jooksul kuulati mitmeid olulisi loenguid alates loomaaretusest, karja tervisest ja söötmise spetsiifikast. Kuna usbekkidel on soov saada oma karjadelt suuremaid piimakoguseid on neil Saidovi kinnitusel kaasaegsest piimaveise kasvatusest õppida üsna palju. „Õnneks pole õppida kunagi liiga hilja. Esmalt peamegi saama teadmisi söödaratsioonide koostamisest ja loomapidamise nüanssidest, mis kõik võivad mõjutada piimatoodangut. Soovime vältida olukorda, kus loom pärast poegimist ei hakkagi selliseid koguseid piima andma milline on tema geneetiline potentsiaal või ei saa nii palju piima, kui ta oleks Eestis hakanud andma. See on esmatähtis, siis saavad nad keskenduda aretusele ja muudele teemadele, mis teil Eestis kuulub juba igapäevase veisekasvatuse juurde,“ arutles Saidov.
Üleriigiline süsteem
Loomade tootlikkuse ja karjas püsimise kohta ütles Saidov, et kuna neil puudub Usbekis selline jõudluskontrolli keskus nagu meil, siis üleriigilisi andmeid loomade kohta pole, on ainult iga farmi oma karja sisesed andmed. „Oskan vaid nende loomade kohta öelda, kes on Eestist imporditud, nende päevane toodang ulatub kuni 30 kiloni,“ ütles ta. Samas tunnistas Saidov, et meie loomade keskmine laktatsioon, mis jääb 2-3 vahele, on nende jaoks väga madal. „Tahame Usbekis seada esikohale loomade karjas püsimise ja loodame tulevikus neid kauem karjas pidada,“ kinnitas ta.
Usbeki farmerid külastasid oma ringsõidul ka Eesti Jõudluskontrolli Keskust (EJK), mis Saidovi sõnul kinnitas veelkord, et ka Usbekis oleks sellist asutust väga vaja. Võimalus sisestada ja koguda loomade geneetilisi andmeid üleriigilisse andmebaasi annaks nende tõuaretusele sisse suurema hoo. Samuti meeldis Saidovile, et ETKÜ on EJK üks osanik ja saab ettevõtte arengus kaasa rääkida. „Meie edumeelsetes farmides kasutatakse karjahaldus tarkvarasid aga need ei ole ühtsesse süsteemi kaasatud ja saadud infot kasutatakse vaid oma karja tarbeks,“ rääkis Saidov. Ta lisas, et neil on vajadus ka tõuraamatu järele. Veel on neil suur puudus piimalaborist, mis oleks oma töös sõltumatu ja akrediteeritud. Saidov ütles, et tema on Breed Expo 2 raames Eestis juba teist korda ja ta näeb vajadust jätkata selliste koolituste tegemist nende farmeritele.
Eduka ekspordi eeldus
ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko lausus, et Usbekiga toimus veiste müük juba 80-ndatel, kuid 90-ndate aastate alguses lakkasid need ning kontaktid farmeritega katkesid. „Tänaseks oleme suutnud need kontaktid taastada ja aina rohkem on sealsed farmerid ja organisatsioonid hakanud meie poole pöörduma, et osta meie veiseid. Täna ongi meie suurimaks probleemiks, et meil ei ole võimalust sinna otse loomi saata, kuna Venemaa piirab loomade transiiti. Oleme seoses sellega pidanud mitmeid lepinguid üles ütlema ja osasid ettemaksu arveid tagasi maksma, mis on normaalne asjade käik, kui sa loomi müüa ei saa,“ tõdes Bulitko. Tema sõnul on Eesti veisekasvatajatele väga oluline, et Usbekistani turg oleks jätkuvalt avatud, kuna seal on üle 37 miljoni elaniku. Ka kiitis Bulitko Usbeki piimatootmist ja -tööstust ning ütles, et need on hästi arenenud ja loomi kasvatatakse suurtes farmides. Lisades, et teiseks suunaks on Usbekis ka lihaveisesektor ja selle arendamine. Moslemi usku Usbekistanis sealiha ei tarbita, seetõttu on vajadus veise- ja lambaliha järgi suur.
„Eksporti arendamiseks peame sinna kvaliteetseid loomi müüma, et sealne farmer oleks rahul ja tuleks jälle meie juurde tagasi sooviga loomi juurde osta. See on ka tunnustus meie veisekasvatajatele, kui nad ütlevad, et nad soovivad osta sellest farmist loomi, kus varasemalt ka ostis,“ kinnitas Bulitko. „Kuigi esmapilgul võib tunduda, et müük piirdubki ainult loomadega, siis selleks, et koostöö oleks väga hea, me peamegi neid farmereid koolitama. Täna ongi meil Breed Expo 2 programm Eestis, kus me oleme püüdnud leida parimad lektorid loomakasvatuse olulistes valdkondadest,“ lisas ta.
Nii on usbekid kuulanud loenguid nii veterinaariast, söötmisest kui sõrgade värkimisest, kuni farmide rekonstrueerimiseni välja. Räägitud on farmide projekteerimisest ja sellest milliseid olulisi nüansse tuleb nende ehitamisel arvesse võtta. Samuti on jagatud praktilisi nõuandeid, kuidas farmijuhi tööd igapäevaselt efektiivselt korraldada. „Eriliselt on mul hea meel selle üle, et farmerite hulgas on juba ka noorema generatsiooni esindajaid – nemad valdavad juba ka inglise keelt ning neil on lihtsam meiega suhelda,“ tõdes Bulitko. „Hea meel on tõdeda, et Breed Expo 2 on aidanud neid teadmisi sinna viia, meie eksperdid on ise Usbekis farme külastanud ja nüüd tutvustame kohapeal farmide elu ja meie institutsioone. Nii külastasime nendega Eesti Jõudluskontrolli keskust ja usbekid kinnitasid, et nad soovivad endale ka sellist programmi. Kuid sellist taset, mis on meil Eestis, see on praegu nende jaoks veel kättesaamatu,“ tunnistas ta.
Kuula märtsikuu Kasvupinnase saate teist osa Veiste taudid sunnivad võtma kasutusele karme piiranguid, kus Usbeki farmerid räägivad, millised ootused on neil meilt ostetud veistele ja kuidas Usbekis tõuloomakasvatus toimib.