„Võrreldes suurte piimatööstustega oleme oma tootmismahtudega pigem väiksema mahuline aga nii on kogu aeg olnud, et suvel on natukene väiksem rasvaprotsent kui talvel,“ rääkis Tõnu Post, kes on nõukogu esimees ka Saaremaa Piimandusühistus, kuhu kuulub 31 farmi ettevõtet või talu.
Estoveri juhtuse esimees Ago Teder on sama meelt, et ju tehti hea tehing ja koor müüdi kuhugi mujale. „Meie suurel võiturul kaasa ei mängi, kuna piimakogused, mida oma farmidest saame ja ümber töötleme, on kogu Eesti piimatoodangut arvestades ehk viis protsenti. Need on väikesed võrreldes kolme suure piimatööstuse: AS E-Piim Tootmine, Valio Eesti AS ja Nordic Milk OÜ (Tere/Farmi kaubamärgid),“ osutas Teder.
Küsimusele, kas neil kuulujuttudel on alust, et võipuuduse tingis hoopis ärajäänud võikoorem, mis saabudes oleks ümberpakendatud ja jaekaubandusse müüki läinud, sellele ei osanud Teder vastata. „Mina ei ole kuulnud, et Eesti tootjad oleks ostnud väikepakis importvõid. Seda, mida jäätisetootjad ja muud toiduainete tootjad kasutavad toodetes, seda ma ei oska öelda. Seal kus on koostisosana või, seal on igal tootjal vaba valik, kust ta ostab. Aga ma küll usun, et väikepakivõi on Eestis kõikidel võitootjatel oma koorest tehtud.“ Teder sõnas, et piimarasval on mitmeid kasutusvõimalusi ja see läheb muudesse toodetesse kui ainult võisse. „Näiteks sel ajal kui meil on rasvasemate juustude nõudlus ja valmistamine on suurem, kui lahjemate juustude oma, siis paratamatult jääb meil jooksvalt vähem koort üle,“ selgitas ta.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõi võipuudusest rääkides välja olulise nüansi, millele meedias on vähe tähelepanu pööratud: toidutööstused on varude poolest õhukesed, et kui kuskil mingi tõrge, siis jaekaubanduse varustatus kohe kannatab.
Maagiline kuivaine protsent
Nii Ago Teder kui Tõnu Post tõdesid, et piimatööstuse jaoks on kõige olulisem siiski piimas valgu ja rasva sisaldus, mille baasil saab teha erinevaid piimatooteid.
„Siis me räägime õigest asjast, muidu ajame ainult kilosid taga. Neil, kellel rasvaprotsent piimas on alla kolme, siis pigem ongi see lõssitootmine – tuleb ikka rääkida, et olulisem on kuivaine ehk valk ja nendest tuleb lähtuda,“ kinnitas Post.
Teder sõnas praeguseid piima kokkuostuhindasid kommenteerides, et tema teada on piima valgu ja rasva hinnastus juba oluliselt muutunud võrreldes aastate taguste hindadega, mis varasemalt oli kokkuostul kehtestatud. „Nüüd on valgu ja rasva eest juurde makstavad summad täiesti arvestatavad. Loomulikult on iseküsimus, kas piimatootjatele meeldivad need baasid, mille pealt maha ja üles arvestatakse samamoodi kui töötlejatele,“ viskas Teder õhku küsimuse. „Selge on see, et tootjate jaoks on üsna populaarne hinnakujundamise alus EU100 aga kui rääkida tootjatele baasilt EU100 rasvad ja valgud, siis sellelt pinnalt ei taheta väga rääkida. Ehk teisisõnu tahetaks Hollandi hindu aga Hollandi baase ei taheta. Hollandi baastase on 4,4-4,5 rasval ja 3,7-3,8 valgul. Neil, kellel loomad sellist rasva ja valgussisaldusega piima ei lüpsagi, need ju ei saa küsidagi sellist hinda. Pole ju võimalik saada kõrgemat hinda, kuigi annad 10-15% lahjema piima,“ imestas Teder.
Teder ütles, et kui sellist valemit aluseks võtta, siis peaks Eestis piimaliiter kokkuostul maksma 15% vähem kui Hollandis. „Isegi kui me hinnaarvestuses Hollandit aluseks ei võta, peaksid hinnad ikkagi liikuma kuivaine ja rasvasisaldus protsendipõhiseks,“ avaldas ta lootust. Teder lisas, et võib-olla on Holland meile liiga edukas näide ja tuleks vaadata kas Ida-Euroopa keskmisi piimanäitajaid või muid regioone meie ümber. „Vastasel juhul tehakse Eestis, meie niigi väikese piimatootmise juures, 10-15% tühja tööd. Niimoodi tegutsedes me kuhugi ei jõua,“ ennustas ta.
Vajalik muutus
Küsimusele, kas kõrgem rasva ja kuivaainesisaldus piimas eeldab piimakarjades ka senise levinud holsteini tõu ümbervahetamist, sellele Teder otse vastata ei osanud. Ta möönis, et on kuulnud Laatre Piim AS farmi punase karja piimatoodangust, kus rasvanäitajad on kõrgemad. „Samas kui räägime Hollandi piimanäitajate kõrgest tasemest tuleks ehk uurida, millised tõud niisugust piima lüpsavad. Kuigi pean nõustuma, et ajalooliselt on makstud rasva ja kuivaaine protsendi eest vähem, kui peaks. See on olnud liiga madal, mis tingis ka aretussuundade keskendumise piima kogustele. Eks nüüd on suunamuutus rasvade ja kuivainesisalduse tõstmise poole ikka õige,“ nõustus Teder.
ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et piimakarjadest rääkides ei ole muutustes pääsu. Olgu selleks siis loomade kehakaal, mis praeguse aretustöö juures on muutunud liiga suureks. Veidi kergema kaaluga loomadel on tervisenäitajad paremad ja karjas püsimise aeg oleks pikem. Eelmainitud rasva- ja kuivaine sisalduse tõstmine on samuti vältimatu kuna muu Euroopa on juba liikunud sinna poole ja piimatööstused hinnastavad ka vastavalt sellele. „Eestis on toorpiima hinnastamine läbiajaloo olnud pigem piimakoguse põhine, mis paratamatult on suunanud piimatootjate aretusvalikuid eeskätt piimakoguse suurendamise osas. Palju kasutatakse Eestis ka Põhja- Ameerikast pärit aretusmaterjali, mis otseselt on soosinud saama suuremaid piimakoguseid,“ tõdes Bulitko. „Viimastel aastatel oleme aretustöös jälginud, et pakutaval aretusmaterjalil oleksid piimarasva ja –valgu näitajad kindlasti positiivsed. Lihtne karjaaretuse tõde on ju see, et piimakogus ja rasvasisaldus piimas on omavahel negatiivses korrelatsioonis.“