„Kuigi ettevõtluskeskkond meid liigselt ei soosi ja eelmise perioodi karmid ilmastikutingimused on andnud oma panuse lihaveiste arvukuse vähenemisse, näeme sektoris siiski tulevikku vaadates, keskkondlike ja kliimaeesmärkide täitmisel, suurt potentsiaali. Kui vaadata mujal maailmas lihaveise kasvatust, mis samuti põhineb valdavas osas aastast karjatamisel, on tegu looduskeskkonnale reaalselt kasu pakkuva põllumajandusega, mida väärtustatakse kõrgelt,“ kinnitas Mättik. „Lisaks aitab lihaveisekasvatus tagada kohaliku toidu julgeolekut, on meie toidulaua katmisel oluline komponent, ja tagab tööhõive maapiirkonna ettevõtluses, aidates säilitada ka peretalusid.“
3. oktoobril juhib Liivimaa Lihaveis MTÜ rohumaaveisekasvatuse hübriidkonverentsi, kus pannakse rõhku karjatamise võimalustele ja uuritakse millistel viisidel karjatades saavutatakse suurima mõju nii loomadele, kui ka karjamaale. Muu hulgas räägib Aasta põllumehe nominatsiooniga pärjatud Airi Külvet Puutsa talu näitel millised on talvise karjatamise võimalused Eestis. „Minu eesmärgiks ongi julgustada inimesi, et me kasvataksime veised lõpuni välja Eestis ja nuumaksime siin kõige paremat liha, mitte ei viiks neid noorloomana välismaale. Me võime hoopis liha eeksportida, kuna teame, et meil on maailma parimad rohumaad,“ rääkis rohumaaveise kasvatusega tegelev Külvet. Lisades, et inimestele tuleb anda teadmised, kuidas neid rohumaid targalt, keskkonda hoidvalt kasutada.
„Praegu on üleval keskkonnaalased teemad kuna loomade heaolu tõstmisel nähakse veiste kasvatamisel esimese lahendusena farmihoonete ehitamist. Kui läheneme probleemile, et paneme raha betooni, siis tõstatub küsimus, et kust see raha võetakse ja kust see tagasi tuleb? Selle konverentsi üks eesmärke on tutvustada praktikaid, kuidas saab keskkonda hoides sõbralikult majandada suuri investeeringuid tegemata. Mõnikord võivad investeeringud olla täiesti põhjendamatud ja on juhtumeid, kus inimene otsustab lihaveisekasvatuse lõpetada, sest tal pole panna miljoneid eurosid ehitusse. Kuigi tema mahu juures poleks see vajalik. Meie mõlemad välisesinejad on oma ala tippesinejad, kes avavad teisi võimalusi,“ selgitas ta. „Russ Carrington on välja töötanud Inglismaa lihaveise kvaliteedikava ja temalt on palju õppida,“ lisas Külvet.
4. oktoobril korraldab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts koos Maaelu Teadmuskeskusega Lihaveisekasvatuse konverentsi, kus räägitakse millised on sektori väljavaated Euroopa Liidus ja Eestis. Lisaks saab kuulata praktilisi kogemusi Austria farmeri näitel, kes kasvatab ja turustab enda loomad ise. Konverentsil saavad sõna ka lihatööstuste esindajad ja paneeldiskussioonis arutatakse, milline on lihaveisekasvatuse panus Eesti põllumajandusse.
Konverents toimub Tartus V-Spa konverentsikeskuses ja on kuulatav ka veebis. Konverentsi kavad on nähtavad SIIT. Registreeruda saab veebis osalemiseks SIIT.