Talu ülesehitamist alustati 1991. aastal väheste loomadega, nüüdseks on ettevõttes ligikaudu 1500 lüpsilehma ja sama palju noorkarja. Nad on kasvanud Põlvamaa oluliseks tööandjaks.
Mida on andnud teile töötamine põllumajandussektoris?
Avo Kruusla: Sektoris töötamine on andnud pideva arengu ja oskuse probleemidega toime tulla. Olen näinud kogu karjapidamis arengut, kui lehmi lüpsti käsitsi ja valgust andsid petrooleumlaternad. Kogu töö oli käsitsi. Sööt lauta, sõnnik välja. Piim karda, mis hiljem tuli tassida jäävanni. Selleks, et jää vanni saada, pidid farmi töötajad raiuma jääd, mis oli kaetud paksu turba kihiga. Samm edasi oli kannulüps ja piimajahuti, aga ikkagi jäi piima tassimine tanki. Sõnniku mehhaniseerimise tase oli ikkagi sõnniku hark ja söödakäru.
Aja möödudes mindi üle torusse lüpsile. Ehitati uued farmid lüpsiplatsiga ja oluliselt mehhaniseeriti söötmist. Nüüdsed vabapidamislaudad on kas lüpsiplatsi või robotlüpsiga. Oluliselt on paranenud suhtumine loomadesse ja töötajate töötingimused on mõistlikud.
Galina Kruusla: Sektoris tegutsemine on nõudnud pidevat enese täiendamist ja uuendustega kaasa minekut. Talu loodi 21. augustil 1991. aastal. Samal aasta sügisel alustati ka uue lauda ehitusega, mis valmis 1992.a. jaanuariks, see mahutas 16 lüpsilehma. Selleks, et uus laut tühjana ei seisaks, osteti Väimelast 13 lõpptiinet tõumullikat ja lisaks sead, lambad. Aasta pärast osutus uus laut väikeseks ning otsustati üle minna ainult piima tootmisele. Lautade rekonstrueerimise tulemusena olid olemas 24-kohaline lüpsikarjafarm.
Nelja aastase töökogemuse jooksul saime aru, et nii edasi minna ei ole võimalik – ilma puhkepäevadeta ja uue tehnika soetamiseta. Nii väikese tootmise juures ei jätkunud investeeringuteks raha. Taluperemees oli kahe valiku ees – kas lõpetada või suurendada talupidamist. Kuna talul oli soetatud küllaltki hea tõukari, siis otsustati talu tootmist suurendada ja palgata tööjõudu.
1995.a. tekkis võimalus osta kõigi kohustustega 100-kohaline lüpsikarjalaut, kus oli 51 lüpsilehma, piima väljalüps lehma kohta oli ca 7 liitrit. Sellise lüpsikarjaga polnud võimalik toodangut tõsta, tuli uuendada tõukarja, mida osteti Kõpu ja Estonia OÜ-st. Kuna kõik kulges tõususuunas, siis osteti 1996. aastal veel üks 200-kohaline vana lüpsifarm, koos selle juurde kuuluva tehnikaga. Lauda üleandmise momendil oli laudas 131 lehma ja 41 noorlooma. Päeva kogutoodang oli selles farmis 680 kg päevas – väljalüps lehma kohta ca 5,2 kg. Allesjäänud tehnika oli vana ja ei töötanud. Karja suurendamisel tekkis vajadus ka uue tehnika soetamiseks ning muude investeeringute tegemiseks. 2003. aastal alustati uue 500-pealise karusell-lüpsiplatsiga lauda ehitusega. Tänaseks on kogu farmikompleks välja ehitatud kaasaegseks tootmisettevõtteks.
Tegeleme „Loomade heaolu ja tervise programmiga“. Eesmärk on saada võimalikult palju lehmvasikaid, selleks on sisse viidud seemendamine suguselekteeritud spermaga. Tõumullikate müügi tagab karja aretusväärtuse tõstmine. Oskus kaasata töötajaid ettevõtte arendamisse.
Millised teemad panevad teid sektori üle muret tundma?
Avo Kruusla: Kasvav bürokraatia ja maksude tõus. Niinimetatud rohepööre. Ei ole aru saadav, millised on eesmärgid ja palju kulub vahendeid ja kes on lõplik kasusaaja.
Galina Kruusla: Ebastabiilsus maailmas. Teadmatus tuleviku ees. Haritud ja kvalifitseeritud kaadri puudus. Kui varem oldi arvamusel, et põllumajandusse sobib vähese haridustasemega inimene, siis meie oleme tõestanud vastupidist, ettevõtte edukuse tagab kvalifitseeritud, koolitatud ja distsiplineeritud töötajaskond.
Millest unistate ja mille üle tunnete rõõmu?
Avo ja Galina Kruusla: Unistame rahulikust ja stabiilsest elust. Me kõik peame töötama selle nimel, et elu maal jätkuks, et tuleks noori ja kasvaksid lapsed.
Tunneme rõõmu oma perest, lastest ja lastelastest. Kui ettevõttel ja töötajatel läheb hästi ja töötajad on rõõmsad, siis võib eluga rahul olla.
Küsimusi esitas: Juuli Nemvalts
Hea teada
Tegevusala: Põlvamaal piimakarjakasvatus, teravilja- ja rapsikasvatus.
Maakasutus 2700 ha, sellest omandis 1700 ha. Teravili 1080 ha, keskmine saagikus 4–6 t/ha, talioder 6 t/ha, rukis 5,8 t/ha. Piimakari 1480, noorkari 1600. Keskmine aastatoodang lehma kohta 11 500 kg.
Töö pereettevõttena, kus töötab lisaks 72 töötajat.
Avo Kruusla valiti 2021. aastal Põllumajanduse tippjuhiks. Lisaks pälvis ta 2024. aastal presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.