Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko, kes kuulus Aasta Põllumees 2024 žüriisse, ütles, et tänavu aasta oli kandidaatide hulgas erakordselt palju loomakasvatussektoris tegutsevaid inimesi. Lausa üheksast nominendist kuus olid seotud lihaveise ja piimakarja kasvatamisega.
„Tänusõnad on ära teeninud kõik nominendid, nad on oma valdkondade parimad. Ühtlasi julgustan ka teisi ettevõtlikke naisi ja mehi kandideerima Aasta Põllumehe tiitlile, et ühiskonnas veelgi avardada pilti põllumajandussektori mitmekesisusest. Kui nüüd tuua välja tänavuse Aasta Põllumehe tugevused, siis Margo Klaasmägi roll kohalikus elus on tunnustamist väärt. Lisaks tema juhitud ettevõtted: Laekvere PM OÜ ja Muuga PM OÜ kasutavad kaasaegseid innovaatilisi tehnilisi lahendusi, mis on suunatud karja tervisenäitajate jälgimisele ja tõstmisele. Tema sotsiaalne närv on tundlik ja ta näeb ettevõtja sotsiaalse rolli olulisust, mis aitab rikastada maaelu,“ selgitas Bulitko.
Ta lisas, et Klaasmägi juhitud ettevõtted on tublisti arenenud peale omanike vahetust ja on toodangu näitajate poolest ühed parimad. „Nad müüvad ka tõuveiseid, mis tähendab, et nad teinud investeeringuid loomade heaolusse, nende karja taastootmisnäitajad on head. Ta on hea juht ja motiveeriv oma töötajatele,“ osutas Bulitko. „Klaasmägi suudab vaadata sektori tegemisi nö „värske pilguga“ kuna ta on tulnud teisest sektorist. Seega on ta pidanud rohkem pingutama, et endale selgeks teha kõik teemad rohujuure tasandil.“
Aasta Põllumees Margo Klaasmägi ütles auhinna vastuvõtmise järgselt, et saadud tunnustus tuli üllatusena. Ta tunnustas teiste nominentide ettevõtete kõrgeid toodangunäitajaid ja tõdes, et neil on teistelt veel palju õppida.
Sektori ees seisvatest väljakutsetest rääkides, ütles Klaasmägi, et paljud probleemid on sektori välised. „Põhiküsimuseks jääb, kuidas enda tegevusi ära põhjendada, et need on vajalikud ühiskonnale. Muret paneb tundma ühiskonna hoiaku muutumine põllumajandusesse,“ osutas ta. Lisaks tuleb sektoris tõsiselt tegeleda piimaveiste laktatsiooniarvu tõstmisega, et lehmad püsiksid kauem karjas. „Teisipidi on see ka majanduslikult kasulik, see on ka üks sektori ees seisvatest väljakutsetest. Siin võiks abiks olla geneetiline materjal, lisaks saab veelgi parandada loomade pidamistingimusi, millel on otsene mõju looma tervisele. Laktatsioonide arv mõjutab oluliselt toodangu mahtu, laktatsioonide arvu suurenedes suureneb ka eluajatoodangu maht. Toodangu mahu kasvuga kaasneb aga enamasti piimas valgu ja rasva sisalduse langus. Muuga ja Laekvere farmides on keskmine laktatsioonide arv 2,4 ja keskmine toodang 11000 kg aastas
Klaasmägi ütles maapiirkonna ettevõtja rollist rääkides, et nad on võtnud südame asjaks kohaliku kultuuri-, spordi- ja hariduselu toetamise. „Kui kohapealsed ettevõtted külaelu jätkumisse ei panusta, kes siis veel seda teeksid,“ viskas ta õhku küsimuse.
Aasta Põllumees 2024 fotogalerii. Fotod: J. Nemvalts
