Tõuaretuses on muutused näha alles aastate möödudes

Märjal asuv Maaülikooli õppefarm annab loomakasvatuse arengusse olulise panuse . Foto: J. Nemvalts
  • november 06, 2024

„Veiste aretuses seisame nüüd uute väljakutsete ees, kuidas loomade tervisenäitajaid ja eluiga veelgi tõsta, et pikendada piimaveiste karjas püsimist. palju tööjõudu on sektorist puudu “ osutas 7. novembril toimuva Aretuskonverentsi valguses Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) esimees Tanel-Taavi Bulitko.

7. novembril toimus Paides iga-aastane Veiste Aretuskonverents. Arutelude fookuses on uued tehnoloogiad ja tööriistad, mis aitavad veisekasvatussektoris tõhusamalt tegutseda. ETKÜ esimees Bulitko ütles, et tõuveise aretus on viinud toodangu näitajate poolest Eesti piimatootjad maailma tippu. Ka lihaveise kasvatuses on meie tõupullid hinnatud karja tõutunnuste parandajad.

„Tõuaretus on veisekasvatuses kõige alus, sellest sõltuvad toodangu näitajad, loomade tervis ja eluea pikkus. Piimatootmises oleme Euroopas absoluutses tipus ja lihaveisekasvatuses sama moodi. Konverents kajastab ka päevakorras olevaid teemasid, hetkel on üleval piimas kuivaine sisalduse teema,“ rääkis ta. „Veel üks ettekanne, mis puudutab olulist aspekti, on loomade eluea küsimus. Me peame suurendama loomade kauem karjas püsimist. Meil on küll piimatoodang kõrge aga me saame olla palju efektiivsemad, kui loomade eluiga on pikem ja elueatoodang on suurem,“  tõdes ta.

Lisaks kohalikele praktikutele jagasid konverentsil aretustöö kogemusi Eesti Maaülikooli teadlased ning tunnustatud Põhjamaade ja USA spetsiaistid. Bulitko sõnul tuleb arvestada asjaoluga, et meie veisekasvatuse populatsioon on väga väiksearvuline võrreldes muude riikidega ja me kunagi ei saa rõhuda toodangu hulgale vaid peame rõhuma toodangu kvaliteedinäitajatele. „Väikese loomade populatsiooniga riigid nagu meie, peavad olema palju aktiivsemad, et välja paista teiste riikide seast oma aretustöö tulemustega. Kuna aretustöö on rahvusvahelise haardega, siis peame kuulama ka välislektoreid, et teada mis suunad on mujal riikides,“ ütles ta.

Päeva juhtis Tanel-Taavi Bulitko, kes on ühtlasi ka EPKK nõukogu liige. Konverentsi korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), ETKÜ ja Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.

Jaga seda uudist: