Hollandi aretusfirma CRV esindajad väisasid 14 ja 15 jaanuar ETKÜ vahendusel kahte farmi, kus kahel päeval võeti noorloomadelt ja vasikatelt karva- või koeproove. „See on meile esmakordne kogemus, kus me saame Hollandis genoomtestimisi teha. Samas on meil võimalik teha genoomtestimist ka USA, Kanada, Saksamaa ja Taani laborites,“ kommenteeris Bulitko proovide võtmist.
Kontrollitud info
Vändra ASi, Kõljala POÜ ja Valjala POÜ farmid valiti pilootprogrammi seetõttu, et ajalooliselt on neis farmides kasutatud kõige enam CRV aretusmaterjali. „Pealegi on Kõljala POÜ ja Valjala POÜ farmides palju punasekirjuid holsteine, kellele on täna meie hinnangul kõige parem ja laialdasem valik aretusmaterjali saada just Hollandist ja Saksamaalt, kus on suur punasekirjute holsteinide populatsioon,“ selgitas Bulitko. Kokku valitakse kuni viis pilootfarmi, nii on järgmisena juba koostööks avaldanud soovi Soone farm OÜ. Lisades, et ka kõikidel teistel farmidel on võimalus programmiga liituda. Eelmainitud farmid on näidanud esmast huvi ja koostöö genoomtestimise osas ja vajalik uus arenguetapp Hollandiga saab alguse just nendest ettevõtetest.
Bulitko ütles, et eelkõige tehakse geenitestimisi eesmärgiga saada aretustöö veelgi täpsemaks. „Need noorloomad, kes on farmides, nende kohta on hea koguda võimalikult rohkem informatsiooni, et teada saadud (testivastuste) erinevate tunnuste hindamise andmete põhjal, milliseid tulemusi võib loomadelt oodata. See on kindlasti suure töö algus. Nüüd, kui testid on ära läinud, siis vastuste saabudes, on suur töö nende numbrites sisalduva info lugemine. Siin tulebki farmereid koolitada, et nad oskaksid testidest kogu saadavat infot enda kasuks ära kasutada,“ rääkis ta.
Eelkõige võimaldab genoomtestimine karja geneetilist taset tõsta ning jälgida neid aretus- ja tervisetunnuseid, mida farmipidaja oma karjas väga oluliseks peab. Testimine annab ajalise aretusedu ja kuna mõlemad karjad tegelevad ka tõuloomade müügiga, aitab testimine teha paremaid otsuseid ja valikuid. „See, et loom antud karja ei sobi oma näitajate poolest ei tähenda, et ta ei sobi mõnda muusse karja või kasvõi mõnda teise riiki, kus ei ole nii kõrgeid toodangu näitajaid,“ avaldas ETKÜ juht. „Samas ei saa me unustada asjaolu, et testimise kõrval tuleb farmides endiselt pöörata suurt tähelepanu loomade heaolule, kuna kõrge aretusväärtusega loomad vajavad sarnaselt teiste loomadega häid pidamistingimusi, et saadud traumad või vigastused neid karjast enneaegselt välja ei viiks.“
Juurdepääs andmetele
Bulitko sõnul eeldab testimine farmidelt peaasjalikult täpsust ja koostööle orienteeritust. Tuli ju 300 proovi võtta loomadelt kõigest ühe päevaga ja jälgida täpselt, et õigelt loomalt võetakse proov ja testi markeering on täpne. Lisaks võimaldab proovi võtmine ära hinnata veise vanemate õigsuse. „Eestis on selles vallas olukord päris hea, vaid neli protsenti tuleb vanamate kohta ebaõigeid andmeid. Aga kui nendest testidest me mõned loomad leiamegi, siis see info on meile suure väärtusega,“ sõnas ta.
Farmid, kes testivad CRV kaudu saavad juurdepääsu karjahaldustarkvarale HerdOptimizer, millega saab genoomtestide tulemusi analüüsida ning loomade valiku otsuseid lihtsustada. „Kui me tänapäeval räägime innovatsioonist, täpsusest ja informatsiooni hulgast, siis see, mida saame testidest, see informatsiooni hulk on tohutu – suudaksime vaid kõike ära kasutada. Positiivne on, et iga kvartal hakkab see info meil vahelduma ja jõuab Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS andmebaasi,“ lisas Bulitko.
ETKÜ juhi sõnul on vale arvata, et korraga tuleb kogu kari testida, seda võib teha etappide kaupa ja ainult juurde sündinud vasikaid testida. „Praegu oli nii suur testide arv seetõttu, et varem ei olnud neid karju testitud. Testides peituv info annab tõuaretuses täiesti uue taseme. Näiteks, kui soovime loomadel piima kuivaine taset tõsta, siis näeme testidega need lehmikud ära, kellel selleks eeldused olemas. Praegu on võimalus ainult isa andmete alusel seda tunnust parandada,“ tõdes ta.
Miks genoomtestimist kasutatakse Eestis veel vähe? ETKÜ peaklassifitseerija Andres Leesmäe kommentaar:
Arvan, et põhjus, miks genoomtestimine ei ole veel Eestis hoogu sisse saanud on testimise hind, mida peetakse ikka kalliks. Samuti on Eestis ikkagi arvuliselt päris palju karju, kes kasutavad seemendusel korraga vaid ühte pulli või siis kahte (üks mullikatele ja teine lehmadele). Sellisel juhul ei ole genoomtestimine mõttekas.
Genoomtestimine on oluline seemendusplaani koostamiseks, selle koostamiseks on vaja miinimum kolm pulli, sest see annab programmile parema võimaluse leida õigele loomale õige pull. Kui koostada põlvnemisandmete alusel seemendusplaan mullikatele, siis selle usaldusväärsus on 30 %. Genoomtestitud loomadele seemendusplaani koostamisel on selle usaldusvääsus juba 80% kanti. Samuti suudab seemendusplaan leida genoomtestitud loomade hulgast parimad, keda seemendada suguselekteeritud spermaga, et saada parimatelt loomadelt lehmikud.
Hea teada:
Fotode autor: Reet Härm
Foto 1: Genoomtestimise pilootprojekti võtmeisikud Miroslav Duchon, Tanel Bulitko, Milan Kollman ja Andres Leesmäe.
Foto 2: Vändra noorkarjalaudas karvaproovide võtmise tiim.
Foto 3: Kõljala POÜ farmis testide kogumine.