Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja kantsler Marko Gorban andsid Eesti Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul üle ministeeriumi teenetemärgid inimestele, kes on seisnud põllumajanduse ja regionaalvaldkonna hea käekäigu ja arengu eest. Muu hulgas pälvis hõbedase teenetemärgi ETKÜ veiste sigimise ja kunstliku seemenduse konsulent Toomas Raaper, kelle käe all on saanud väljaõppe paljud veiste kunstliku seemenduse tehnikud. ETKÜ juhatuse liige Tanel-Taavi Bulitko tunnustas Raaperit, kui oma valdkonna ühte parimat praktikut, kelle 30-ne aastast tööpanust ETKÜ-s ei saa kuidagi alahinnata. „Raaper on olnud aastakümneid ka tegev Eesti Maaülikooli sigimisbioloogia ja embrüosiirdamise meeskonnas ning teinud tihedat koostööd valdkonna teadlastega uute teadussuundade juurutamisel,“ osutas Bulitko.
Parimate karjakasvatajate väljakuulutamisel ütles Bulitko, et nende kahe inimese panus oli märkimisväärne ning see on tunnustus eelmisel aastal tehtud töö ja väljapaistvate tulemuste eest. Parima piimakarjakasvataja tiitlit üle andes ütles Bulitko Sven Tammoja kohta, et tegu valdkonna hinnatuima loomakasvatusjuhiga, kelle käe all kasvavad ühe suurima piimakarja farmi veised. „Eelmisel aastal oli Väätsa Agro AS piimatoodang 2640-lt eesti holsteini tõugu lehmalt 13 743 kilo. Tammoja on ettevõttes töötanud kaheksa aastat ja on paistnud silma uuendusmeelse ja innovaatilise juhina, kelle prioriteetideks on loomade hea tervis, söötmine ning veiste tõuaretus. Pideva enesetäiendajana ja õppijana jagab ta lahkesti oma teadmisi ka teistele sealhulgas noorematele loomakasvatusharidust omandavatele õppuritele,“ tõi välja ETKÜ juht.
Parima lihaveisekasvataja Jane Mättiku kohta lausus Bulitko, et Mättik on aberdiin-anguse kasvataja aastast 2009 ja ta on veiste tõuaretusse palju panustanud. „Mättik on ka Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine ja lihaveise kasvatajate eestkõneleja. Tema tegevus tõuaretuse vallas oma ettevõttes väärib tunnustust, ta kasutab kunstlikku seemendamist, hindab genoomselektsiooni alusel oma loomi ning kasutab ka embrüo siirdamist. Ta peab oluliseks kogu tarneahelat ja turustab oma lihatooteid klientidele, kust tuleb vahetu tagasiside, mis on väga oluline,“ tõdes Bulitko. Lisades, et Mättik peab oluliseks nii mullastiku tervist, kui taimede kasvukeskkonda, mis omakorda annab lihaveisele hea sööda ning niiviisi jõuab kvaliteetne liha meie toidulauale. „Kogu protsess on üks tervik.“
Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimat piimakarjakasvatajat aastast 2000 ning lihaveisekasvatajat aastast 2009.