Väätsa Agro juht Lenno Link ei hoia kokku kiidusõnu, kui autasustamise hommikul uurisin Tammoja tegemiste haaret Väätsal. „Sveni töövõime on muljetavaldav, sageli pingutab ta lausa enda arvelt, et saavutada eesmärke, mida ta on püstitanud. Tänu tema väsimatule huvile ja pühendumisele Väätsal oleme pidevalt kaasaajastanud oma loomakasvatusprotsesse ja tõusnud seeläbi Euroopa üheks tippfarmiks. Praegu on meie farmis üle 5000 looma, kellest pooled on lüpsilehmad ja teise poole moodustavad noorloomad,“ rääkis Link.
Loomade elukeskkond
Sven Tammoja ütles auhinnaskulptuuri vastu võttes oma tänukõnes, et inimene üksinda ei saavuta just kuigi palju, vaid ikka meeskonnana. „Meid innustab kõige enam siht tervemate loomade suunas,“ rääkis ta. Lisades, et praegu püsivad loomad karjas keskmiselt 2,1 laktatsiooni, kuid pikemas perspektiivis on nende eesmärgiks viieteistkümne aastaga liikuda kolme laktatsioonini. „Loomade tervis ja karjas püsimine on äärmiselt mitmetahuline ja keeruline fenomen. Ühest küljest oleme piimaveised aretanud ennekõike toodangu tõstmise eesmärgil suuremaks, samas oleme me veel valgusaastate kaugusel suurtele veistele ideaalse elukeskkonna pakkumisel. Viimast mõjutavad mitmed asjaolud, ühest küljest on selleks teadmiste puudumine teisalt aga loomaomanike rahalised võimalused,“ selgitas ta.
Tammoja sõnul võib-olla viimaste aastakümnete piima müügihinna surve tootjaid sundinud tegema allahindlusi loomade elukeskkonna arvelt. Piimatootmise sisendite hinnad on toodangu müügihindadega võrreldes olnud pigem kõrged. „Kuid täna on need kaks püsinud juba mõnda aega paremas tasakaalus. Loodan, et loomaomanikud leiavad võimalusi teha täiendavaid investeeringuid laudahoonetesse olgu selleks asemed, põrandad, ventilatsioon või muu taoline. Usun, et siin on meil võimalus suuri muutusi teha ja nendel muutustel on mõju loomade elueale,“ avaldas ta.
„Kui suudame saavutada seisundi, kus meie loomad on terved ja püsivad karjas keskmiselt kolm ja enam laktatsiooni, oleks see meie mõistes tugev saavutus,“ tunnistas Tammoja. Lisades, et kui vaadata veelgi suuremat pilti, siis võib-olla tuleb siiski võtta ka tagasisamme holsteini tõu aretuses pidades silmas ennekõike loomade suurust, kehamassi ja toodangut. „Samas usun, et kiirema efekti piimaveiste pikaealisusele suudame anda keskkonna parandamisega. Võimalik, et vajame loomade pidamisega seose hoopis uudset mõttelaadi,“ lausus Tammoja.
Rohkem võimalusi
Loomade eluea teemat avades ütles Tammoja, et täna on võimalik tuvastada veistel haplotüüpe, mida karjadesse ei soovita või mida tuleks kontrolli all hoida. „Ka tõuaretus on oma paljude võimaluste tõttu muutunud üpris keeruliseks. Samas, kui teeme teadlikumaid valikuid geneetika osas, siis ei ole me sunnitud loomi geneetilise sobimatuse tõttu hiljem prakeerima. Tõuaretusprotsesse saab jõulisemalt suunata, tagamaks milliseid loomi soovime karjas tootmas näha. Usun, et geneetika koos genoomtestimise võimalusega edendab samuti loomade pikaealisust, kuna teeme sihipärasemaid valikuid,“ avaldas ta.
Tammoja sõnul vajatakse loomakasvatusjuhtideks teadmiste, oskuste ja kujunenud arusaamadega asjatundlikke inimesi, keeruliseks teeb olukorra see, et asjatundlikkus on vajalik paljudes erinevates valdkondades: olgu selleks siis loomade bioloogia, matemaatika, majandus või inimeste ja tööprotsesside juhtimine. „Arvan, et asjatundlikkus on see, mida me peame pidevalt loomakasvatusjuhtidena endas arendama ja samaaegselt isiksusena küpsema ning viimaks nende kahe koostoimel suuremat pilti mõistma. Siis on lootust, et tootmisest moodustub hea ja toimiv tervik. Eriti oluline on iseseisev mõtlemine ja korrektsete arusaamade kujundamine ning ma kaldun arvama, et valdkonna keerukuse tõttu kulub selleks 10+ aastat, alles seejärel hakkab loomakasvatusjuht looma võimalikkuse piires stabiilseid ja autonoomseid süsteeme,“ rääkis ta.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Bulitko ütles Tammoja töö tulemuste kohta, et tema panus Väätsa Agro arengusse oli eelmisel aastal märkimisväärne. „Tegu on valdkonna hinnatuima loomakasvatusjuhiga, kelle käe all on reformitud Väätsa Agro piimakarja veiste kasvatamise põhimõtteid. 2024. aasta piimatoodang oli 2640-lt eesti holsteini tõugu lehmalt keskmiselt 13 743 kilo,“ osutas Bulitko. Lisades, et Tammoja on ettevõttes töötanud kaheksa aastat ja on paistnud silma uuendusmeelse ning innovaatilise juhina. Tema tegutsemise prioriteetideks on loomade hea tervis, söötmine ning veiste tõuaretus. „Ta teeb oma tööd suure innuga ning on selgelt eesmärgistanud oma tegevused parimate tulemuste saavutamiseks. Igale loomakasvatusega tegelevale ettevõttele oleks suur väärtus töötada selliste teadmistega juhiga,“ tõdes Bulitko.
Sven Tammojaga vestles Juuli Nemvalts.