Värske valitsuskoalitsioon seab maaelu ja põllumajanduse keskmesse laiaulatusliku programmi, et tugevdada regionaalset arengut, tagada parem toidujulgeolek, vähendada ettevõtjate halduskoormust ja liikuda järk-järgult loomade heaolu parandavate standardite suunas.
Paremini rihitud
Minister Johannes Terras ja kantsler Marko Gorban esitlesid plaane, mis puudutavad ettevõtluse edendamist, ühistranspordi reformi, kohalike omavalitsuste võimekuse kasvu ning sihipäraseid samme põllumajandussektori tugevdamiseks. „Meil on oluline, et ettevõtlus toimuks ka väljaspool linnu,“ ütles minister Terras. „Kui sul on võimalik oma piirkonnas tööd teha ja peret toita, siis on sul võimalik ka kohapeal elada. Kui ettevõtlust ei ole, siis kukuvad kokku ka avalikud teenused, sest neid pole enam kellelegi pakkuda. Me peame seda nõiaringi vältima.“
Üheks suuremaks sihiks on suunata ettevõtlustoetused maapiirkondadesse. Kantsler Marko Gorban kinnitas, et selleks nähakse ette konkreetseid suuniseid: „40 protsenti ettevõtlustoetustest peavad minema väljapoole Tallinna ja Tartut,“ kinnitas Gorban. Ta lisas, et eelmisel aastal kasutati toetustest väljaspool suuremaid keskusi 37 protsenti. „Me peame vaatama üle, kuidas toetusmeetmed on disainitud, et neid oleks lihtsam ja mõistlikum kasutada väljaspool suuremaid keskusi,“ lausus ta.
Märkimisväärse osa koalitsioonikokkuleppest moodustab toidujulgeoleku ja varustuskindluse tugevdamine. Terras tõi esile: „Meie suurim kitsaskoht on praegu see, et Eestis ei kasvatata oma haudekanu – kõik tibud tuuakse mujalt sisse. Meie isemajandamise tase on selles valdkonnas null, ja see teeb meid haavatavaks. Just seda plaanime muuta ja rajada Eestis haudejaamad, et kriisiolukordades ei katkeks tootmisahelad.“
Veisekasvatuse murekoht
Küsimuste voorus tõstati olulise teemana veisekasvatuses noorloomade nuumafarmide puudumine. „Veiseliha puhul eksporditakse suur osa noorveiseid välja juba enne, kui nad on saanud kohaliku väärindamise kaudu lisandväärtust. Kas riik näeb siin vajadust toetada nuumafarmide rajamist ja loomakasvatajaid?“ osutas Juuli Nemvalts.
Terras tunnistas, et see küsimus ei ole koalitsioonilepingus otseselt kirjas, kuid teema on laual: „Praeguse koalitsioonilepingu raames me seda niimoodi detailselt ei arutanud. Me keskendusime esmalt sellele, kus on kõige suurem lünk – ja see on haudetibude sissetulek, kus me oleme täielikult sõltuvad impordist. Seal on riskid kõige suuremad. Aga me ei ole välistanud, et ka teised valdkonnad vajavad tuge.“
Kantsler Gorban lisas juurde strateegilise vaate: „Minister tõi enne hea näite E-Piima ühistulise suurinvesteeringu kohta, mis sai eelmisel rahastusperioodil tuge Ühise Põllumajanduspoliitika kaudu. Sama lähenemist saame rakendada ka loomakasvatuses. Hetkel koostöös sektoriga analüüsimegi, millised võiksid olla järgmised suured investeeringud, kus riik saaks õla alla panna – olgu selleks siis nuumafarmid või muu väärindamine. Me ei saa lubada, et eksportime ainult tooret – suurem osa lisandväärtusest peab jääma Eestisse.“
Gorban ütles, et loomakasvatuse toetamiseks tuleb eelnevalt analüüsida, millised takistused on täna peamised. Kas on puudus finantseerimisvõimalustest, planeeringute keerukusest või nõudlusest siseturul. Gorban nentis, et ministeerium teeb seda tööd koos sektoriga. „Me ei taha pakkuda universaalset lahendust, vaid toetusi sinna, kus neist saab reaalne muutus,“ kinnitas ta.
Seega jääb nuumafarmide arendamine lahtiseks küsimuseks, ent valitsus kinnitas valmisolekut sellele strateegiliselt läheneda. Samuti tuuakse esile vajadus väärindada tooteid kohapeal: „Suur osa meie põllumajanduse ekspordist on madala lisandväärtusega. Me viime välja tooret, mida hiljem impordime juba kallimalt tagasi töödeldud kujul. See ei ole mõistlik. Siin peab toimuma pööre,“ rõhutas Gorban.
Loomade heaolu
Loomakasvatuse kõrval arutleti ka loomade heaolu küsimuste üle. Terras kinnitas, et 2035. aastaks lõpetatakse Eestis puurikanade pidamine. Küsimusele, miks üleminek nii pikk on, vastas ta: „Puuride eluiga on umbes 20 aastat. Viimased toetused tehti 10 aastat tagasi. Me ei saa nõuda, et ettevõtted nüüd poole pealt kõik maha kannaksid. 2035 on loomulik piir – uus investeering tehakse juba uute tingimustega.“ Samas tõdes ta, et imporditud puurimune ei keelata, sest see vajaks Euroopa ühist otsust. „Oleme siiski liikumises koos Euroopa partneritega, et ka standardid kolmandate riikide toodangule karmistuks,“ lisas ta.
Lõpetuseks rõhutasid nii minister kui kantsler, et ükski neist muudatustest ei toimi ilma põllumeest ja kohalikku kogukonda kaasamata. „Me peame looma süsteemi, kus bürokraatia ei ole lihtsalt vähem, vaid on päriselt tajutavalt lihtsam. Me ei tee seda iseendale, vaid inimestele,“ lõpetas Terras.