Kruustüki sõnul on viimastel kuudel lihaturg Euroopas seisnud silmitsi ulatuslike muutustega. Enim on mõjutatud just kanaliha sektor, kus hinnad on viimase nelja kuu jooksul oluliselt tõusnud. Selle taga on mitmed tegurid: Euroopa Liidu otsus piirata Brasiilia linnuliha importi ning ulatuslikud linnugripipuhangud, mis on vähendanud pakkumist ja tekitanud turul defitsiidi. „Üle 90 protsendi linnuliha hinnatõusust on seotud just nende kahe teguriga,“ märkis Kruustük.
Pärsib ostuotsust
Sarnased kõikumised iseloomustavad ka sea- ja veiseliha sektoreid, kus hinnad on pidevas liikumises – kord tõusmas, kord langemas. Veiseliha puhul peab Kruustük võimalikuks, et sügisel võiks hind veidi langeda. „Praegu on see liiga kõrge – tarbija ei suuda lihtsalt sellist hinda maksta,“ lisas ta. Sealiha osas on olukord suvel mõnevõrra stabiilsem tänu suuremale nõudlusele, kuid edasised hinnaliikumised sõltuvad suuresti Saksamaa börsiindeksi arengust, mille järgi kujuneb ka Eesti turu hind.
Kruustüki sõnul on turu ettearvamatust võimendanud ka üleilmsed poliitilised ja kaubanduslikud arengud. Näiteks võimaliku Merkosuri vabakaubandusleppe mõju kohta ütles ta, et on veel vara teha lõplikke järeldusi: „Eks aeg näitab, kuidas see turgu mõjutab, kuid täna on keeruline kindlaid prognoose anda.“
Eelistatud kodumaine liha
Lihatööstusele, eriti aga loomakasvatajale, on oluline teadmine, kust tuleb tooraine ning millised on selle tarneahela tugevused ja nõrkused. Nõo Lihatööstus kasutab oma toodete valmistamiseks valdavalt kodumaist toorainet: 85% sealiha on pärit Eestist ja 15% Soomest. Linnuliha tarnitakse kas Soomest või Leedust, sõltuvalt tooraine kättesaadavusest. Veiseliha puhul eelistatakse samuti kohalikku päritolu ja püütakse vältida imporditud liha, kui vähegi võimalik.
„Me teeme koostööd kindlate veisekasvatajatega, keda ise regulaarselt auditeerime. Meil on toiduaudi sertifikaat IFS (International Featured Standard), mis tähendab, et kontrollime kõiki partnereid kuni rohujuure tasemeni – alates loomade heaolust ja hügieenist kuni tootmiskeskkonnani välja,“ rõhutas Kruustük.
Loomakasvatajatele on oluline ka teadmine, millist liha tööstus vajab – kas piimaveise või lihaveise liha. Kruustüki sõnul tehakse selles osas kindlasti vahet ja Nõo Lihatööstus eelistab lihaveist, kuna see tagab parema kvaliteedi ja sobivuse erinevateks tootmistsükliteks.
Küsimärgiga sektori tulevik
Rääkides lihatööstuste tulevikust, ei varja Kruustük, et surve on suur ja positsioon turul muutub kiiresti. „Tänases maailmas kehtib lihtne reegel: kui sa oled suur, siis sa kasvad suuremaks. Kui oled väike, jääd väiksemaks ja ühel hetkel hääbud. Väikestel on väga raske konkureerida – eriti hinnasurves, mida tekitavad private label hanked suurtes jaekettides.“
Eestis ei ole tekkinud ka tugevat kultuurilist harjumust käia väikestes lihapoodides või kohalike lihunike juures. Kruustüki sõnul on see erinev näiteks Itaaliast, kus tarbijad hindavad isiklikku suhet ja täpset teadmist sellest, kust nende toit pärineb. „Eestis ei ole see harjumus juurdunud ja praegune aeg ei soosi väikepoodide või spetsialiseeritud müügikohtade esile tõusu.“
Samas püüab Nõo Lihatööstus hoida sidet kõigi turgudega. Ligikaudu kolmandik nende toodetest läheb HOREKA sektorisse – koolidesse, lasteaedadesse ja toitlustusasutustesse. See turg pakub stabiilsust ja võimaldab mitmekesist tooteportfelli. „HOREKA sektoris on tooted tihti standardsed ja neid on lihtsam eksportida – seal ei küsita, kes tootja on, vaid tähtis on maitse ja saadavus. Samas annab see hea võimaluse müügi hajutamiseks,“ täheldas Kruustük.
Muutunud eelistused
Tarbijate ootused on muutunud, aina enam eelistatakse tervislikkust, mugavust ja kodumaisust. Sellele vastates on Nõo Lihatööstus arendanud mitmekülgse tooteportfelli, kuhu kuulub ligi 600 eri toodet – alates klassikalistest grill-lihadest ja viineritest kuni snäkkide, madala soolasisaldusega toodete ning D-vitamiiniga rikastatud grilljuustuni. Kruustüki sõnul tehakse tootearenduses tihedat koostööd kokkade, toitumisnõustajate ja teadusasutustega, et tuua turule uuenduslikke ja tarbijale sobivaid tooteid. „Tootearendus on võtmetähtsusega, eriti ajal, mil hinnad kõiguvad ja tarbija ostujõud on surve all. Meie eesmärk on pakkuda midagi igale hinnagrupile – nii odavamat valikut, mis on kergesti valmistatav, kui ka väärtuslikumaid tooteid neile, kes otsivad kvaliteeti ja tervislikkust,“ selgitab Kruustük.
Et püsida konkurentsis, on Nõo Lihatööstus teinud suuri investeeringuid tootmisesse – nii PRIA toetustega kui ka omavahenditest. Eesmärk on suurendada paindlikkust, kvaliteeti ja ekspordivõimekust. „Tootmise arendamine on olnud oluline samm, mis aitab meil toime tulla nii sisendhindade tõusuga kui ka muutustega tarbijate nõudmises,“ kinnitas nõukogu esimees.
Kruustük tõdes, et kokkuvõttes on Eesti lihatööstuse ja loomakasvatajate ees seisvad väljakutsed mitmetahulised: hinnad kõiguvad, tarbija ootab rohkem, ostujõud on surve all ja turg globaliseerub veelgi. Nõo Lihatööstuse kogemus näitab, et pikaajaline strateegiline mõtlemine, tugev koostöö kohalike kasvatajatega ja järjepidev tootearendus võimaldavad jääda püsima ka ebakindlas majanduskeskkonnas. Samas on iga loomakasvataja ja tööstuse edu aluseks selge mõistmine: kvaliteet, jälgitavus ja kohalik päritolu on väärtused, millele tasub aina rohkem panustada.
Hea teada
Viimase nelja kuu jooksul on kanaliha hind Euroopas tõusnud üle 90%, peamiselt Brasiilia impordikeelu ja linnugripi tõttu.
Nõo Lihatööstuse toodetes kasutatavast sealihast pärineb 85% kodumaalt, 15% imporditakse Soomest.
Ligikaudu 1/3 Nõo Lihatööstuse toodangust läheb toitlustussektorisse – koolid, lasteaiad, hotellid, restoranid.
Veiseliha hind on praegu tarbija jaoks liiga kõrge, kuid sügisel oodatakse võimalikku langust turu korrigeerumise tõttu.