GGI-Spermex on rahvusvaheline aretusorganisatsioon, mis ühendab Saksamaa juhtivaid piirkondlike veiste tõuaretuse ühistuid ja aretusmaterjali tootjaid. üle Euroopa ja kaugemalgi. Bulitko sõnul toimuvad sellised kohtumised üle aasta, võimaldades partneritel jagada teadmisi, tutvustada uusi tööriistu ning arutada valdkonna arengusuundi. Eesti jaoks oli oluline, et sellel arutelul oli sõnaõigus ka meie riigi aretusorganisatsioonil.
Genoomselektsioon – tuleviku võti juba täna
Koosolekul keskenduti muuhulgas genoomselektsioonile, mis Saksamaa aretusstrateegiates mängib üha olulisemat rolli. Bulitko tõi välja, et sakslased hindavad väga kõrgelt Euroopa genoomiandmeid, eriti Saksamaa ja Hollandi omasid, mida peetakse kogu kontinendi kõige usaldusväärsemateks. Kuna jõudluskontrolli populatsioon on neis riikides suur. „Genoomiandmed ei ole lihtsalt numbrid. Saksamaal näidati meile lehmi, kelle genoomi hinnati juba vasikana ning kes tänaseks lüpsavad ja näitavad, et ennustused peegeldavad väga täpselt tegelikkust,“ märkis Bulitko. Tema sõnul oli ilmekalt näha, et kui genoomi järgi ennustati lühikesi nisasid või kitsast laudjat, siis vastav fenotüüp oli hiljem ka reaalselt lehmadel välja kujunenud. See kinnitab, et genoomselektsioonil põhinevad aretusotsused on usaldusväärsed ja praktilised.
GGI-Spermex tutvustas töökoosolekul ka oma uut paaride valiku programmi, mis on juba 97% ulatuses valmis. See programm võimaldab farmijuhtidel ja loomapidajatel teha veelgi teadlikumaid ja täpsemaid aretusvalikuid. „Kui programm saab lõplikult valmis, koolitatakse ka Eestis vastavad spetsialistid selle kasutamiseks välja. See on suur samm edasi täppisaretuse suunas, võimaldades maksimeerida geneetilist edasiminekut ja loomade tootlikkust,“ lausus Bulitko.
Kuidas suurendada mõjusust?
Üks arutelupunkte puudutas ka seda, kuidas aretusorganisatsioonid saavad silma paista tänapäeva infotihedas maailmas. Rõhutati kommunikatsiooni olulisust: organisatsioonid peavad rääkima rohkem oma tööst, edusammudest ja innovatsioonist, sest ainult nii jõuab nende väärtus ka laiema avalikkuseni. Jagati häid näiteid ja visuaalseid materjale, kuidas erinevates riikides on saavutatud laiem kõlapind.
Kohtumisel oli oluline osa ka farmikülastusel, kus nähti lehmi, kelle aastane piimatoodang küündis 13 500 kiloni lehma kohta. Veelgi märkimisväärsem on asjaolu, et tegemist oli vaid kahekordse lüpsiga päevas, mis tähendab, et intensiivsem lüpsirežiim annaks juurde 10–15% lisatoodangut. See kinnitab, et ka Saksamaa parimates farmides on veel kasvupotentsiaali ja ruumi innovatsiooniks.
Bulitko osalemine GGI-Spermexi töökoosolekul näitab, et Eesti loomakasvatusussektor on aktiivne ja hinnatud partner rahvusvahelisel aretusareenil. Sellised kohtumised ei ava mitte ainult uusi teadmisi ja tehnoloogilisi võimalusi, vaid tugevdavad ka koostöövõrgustikku, millest võidavad lõppkokkuvõttes meie kohalikud tootjad ja tarbijad. „Me ei tohi alahinnata seda, kui oluline on olla osa suuremast pildist. Meie valikud täna mõjutavad Eesti loomakasvatuse tulevikku,“ võttis Bulitko kokku töökoosoleku kohtumise mõtte.
Lisa: