Tõnu Post meenutas aega, mil Eesti piimatoodang ulatus 700 000 tonnini, ning rõhutas, et toona peeti miljoni tonni piima tootmise eesmärki ulmeliseks. „Täna on see piir aga käeulatuses – 2024. aastal toodeti Eestis juba 908 600 tonni piima ning kasvutrend jätkub,“ kinnitas ta. Nõukogu esimees väljendas kindlat usku, et miljoni tonni piir saab peagi ületatud.
Elaniku kohta toodeti möödunud aastal 56 kilogrammi liha ja 655 kilogrammi piima. Kuigi liha kogus kasvas võrreldes eelneva aastaga ühe kilogrammi võrra, tõdes esimees, et Eesti rahvast sellest veel täielikult ära ei toida.
PRIA andmetel on Eestis 920 piimalehma pidajat ja kokku 2594 veisepidajat. Kõige enam leidub alla kümnepealisi karjasid, kuid suurem osa veiseid elab siiski üle 300-pealistes karjades. 83 455 piimalehmast ligikaudu 58 900 ehk 71% peetakse just sellistes suurtes karjades, mis moodustavad kogu veiste arvust 62,5%. Kokku on Eestis 236 167 veist, neist 166 243 piimaveised ja 69 924 lihaveised.
Tegus nõukogu
Nõukogu liikmed on Targo Pikkmets, Mihkel Olt, Margus Muld, Maarja Paomees, Ege Raid, Kaja Piirfeldt, Tõnu Post, Maarika Susi ja Marko Hiiemäe. Nõukogu esimehe sõnul töötab nõukogu aktiivselt ja kohtub regulaarselt igas kvartalis. Viimase aruandeperioodi jooksul toimusid koosolekud 1. augustil, 26. novembril, 10. aprillil ja 23. mail. Lisaks toimus 9. detsembril õppepäev, mille korraldas Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juht Rando Värnik ning mille fookuses oli kommunikatsioon kui juhtimisvahend.
„Koosolekutel käsitleti mitmeid olulisi teemasid. Üheks keskseks arutelupunktiks oli elusveiste ekspordi olukord, eriti seoses Euroopa Liidu plaanidega piirata loomade pikemaid vedusid. See teema on Eesti loomakasvatajatele äärmiselt oluline ja nõuab pidevat tähelepanu,“ osutas Post. Ta lisas, et nõukogus on arutatud ka Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli erastamisega seotud küsimusi. „Kuigi valitsus on hetkel selle teema menetlusest maha võtnud, peab nõukogu vajalikuks jätkata sisemist arutelu, et vajadusel olla valmis tegema ettepanekuid ja astuma samme, kui võimalus avaneb,“ toonitas ta. Esimees rõhutas, et kui keegi peaks olema huvitatud erastamisest, siis miks mitte just ETKÜ ise.
Aasta alguses kinnitati 2025. aasta tegevuskava ning arutati ja kinnitati eelarve. Samuti vaadati üle 2024. aasta majandusaasta aruanne, kuulati auditiorganisatsioonide tagasisidet ning valmistati ette selle esitamine volinike koosolekule.
Post osutas, et mitmel korral on arutatud ka taudide projektide rahastust, mille kohta avaldati lootust, et rahad hakkavad liikuma ning Eesti saab taas taudivabaks. Samuti anti ülevaade koosolekute vahelisel ajal toimunud tegevustest.
„Üheks ootamatuks teemaks on sel aastal tõusnud suu- ja sõrataudi oht. Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda andis olukorrast ülevaate ning kinnitas, et Eestis haigust hetkel ei esine. Viimane juhtum Euroopas oli 17. aprillil ning loodetakse, et puhang on kontrolli alla saadud,“ sõnas Post. Esimees rõhutas, et loomapidajad peavad siiski olema valvsad ja tagama bioohutuse. „Mida suuremad on meie farmides karjad, seda enam tuleb tähelepanu pöörata sellele, et haigus farmidesse ei jõuaks,“ pani ta loomakasvatajatele südamele.
Viimasena puudutas ta aretustöö parendamise teemat. Post sõnas, et kuigi arutelud on alles algusjärgus, on eesmärk pakkuda loomakasvatajatele üha paremat teenust ning paratamatult tuleb arvestada konkurentsi olemasoluga selles sektoris.