Karjade arv ja struktuur: konsolideerumine jätkub
Eesti piimakarjade koguarv oli 2024. aasta seisuga 337, mis on 15 võrra väiksem kui aasta varem. Vähenemine puudutas eelkõige väikese ja keskmise suurusega (11–100 pealisi) karju. Samal ajal lisandus kaks uut suurt karja, mille suurus ületas 1200 looma. Härmson märkis, et see trend viitab jätkuvale konsolideerumisele ja väiksemate majapidamiste kadumisele, samas kui suuremad tootjad suurendavad oma osakaalu.
Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku 89 900 piimaveist, kellest jõudluskontrolli kuulus 97% ehk 80 419 looma. “Nende andmete aluseks on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) aastaraamat,” lisas Härmson, viidates andmete olulisusele kogu sektori planeerimise seisukohast.
Karjade suuruse jaotuses oli enim loomi (28,5%) koondunud 300–600 pealistesse karjadesse, kuigi kõige enam oli 100–300 pealisi karju – need moodustasid 26,1% kõigist. Suurimate karjade hulka kuulusid Väätsa Agro, mille Holsteini populatsioon oli 2640 aastalehma. Eesti punase tõu suurim kari oli Laatre Piim 840 aastalehmaga ning eesti maatõul Muuluka farm 118 aastalehmaga.
Tõugude dünaamika ja toodangunumbrid
Aastalehmade arv olid 2024. aastal võrreldes eelnevaga 537 looma võrra väiksem. Eesti punase karja (EPK) aastalehmade arv vähenes aastaga 516 võrra, samal ajal jäi holsteini lehmade arv aastaga samaks ning eesti maakari näitas väikest kasvu – aastalehmade arv suurenes mõnekümne looma võrra. Härmson selgitas, et EPK populatsiooni vähenemise põhjuseks on nii tõu enda madalam toodang kui ka EPK ja holsteini ristandite, kes saadakse EPK tõul punasekirju holsteini aretusmaterjali kasutamisel, siirdumine holsteini tõuraamatusse, mis statistikat vastavalt mõjutab. Punasekirju holsteini aretusmaterjali kasutamisel ületab holsteini veresus EPK tõus lubatud piiri ning seetõttu ei sobi järglased enam EPK tõuraamatusse.
Piimatoodangu osas oli 2024. aasta Eesti jaoks märgiline. Keskmine aastane piimatoodang kõigi tõugude lõikes oli 11 940 kg lehma kohta. „Tõenäoliselt ületame juba järgmisel aastal 12 000 kilogrammi piiri,“ kommenteeris Härmson tulemusi. Eesti punasel tõul jäi keskmine veidi alla 10 000, olles 9856 kg, samas kui eesti maakari andis keskmiselt 4929 kg lehma kohta aastas.
Erinevate tõugude toodangu kumulatiivse võrdluses – holsteini ja EPK kahe peale kokku jääb keskmine toodang napilt alla 11 000 kg. Piima kvaliteedinäitajad olid sarnased 2023. aastaga – keskmine rasvaprotsent oli 4,17 ning valguprotsent 3,4, kusjuures kõige kõrgemad väärtused esinesid eesti maakarjal.
Energiaga korrigeeritud piim: uus võrdlusmudel
Oluliseks uuenduseks jõudluse hindamisel oli 2023. aasta lõpus kasutusele võetud energia järgi korrigeeritud mõõtpiim (EKM ), mis korrigeerib toodangunäitajad 4% rasva ja 3,3% valgusisalduse tasemele. See võimaldab Härmsoni sõnul karju võrrelda õiglasemalt, arvestades ka kuivainesisaldust ja kvaliteedinäitajaid.
Härmson illustreeris eelnevat, et kui piimatoodangu alusel järjestatud esikolmiku karjad ei langenud EKM põhjal samale kohale, siis mõni karjapidaja tõusis just tänu kõrgemale kuivainesisaldusele kõrgemale kohale kui ainult piima kg arvestades. Suurima korrigeeritud toodangu vahega (+887 kg) oli kari, mis piima kilogrammide poolest paiknes alles 105. kohal.
“See näitab, et parim piimatoodang ei tähenda alati parimat tulemust kuivainete arvestuses,” sõnas ta. Samuti rõhutas ta, et tootmisvõimsuse hindamisel tuleb edaspidi enam arvesse võtta mitte ainult kvantiteeti, vaid ka kvaliteeti. Ka EPJ on uue statistilise näitaja tutvustuses ära märkinud, et 2023. aastal oli küll Eesti jõudluskontrollialuste lehmade piimatoodang üle 400 kg võrra suurem kui Taanis, kuid võrreldes EKM-piima toodangut, on olukord vastupidine – suurema piima rasva- ja valgusisalduse tõttu on Taani lehmade toodang üle 300 kg võrra suurem.
Elueatoodang ja karja kestlikkus
Kolme tõu keskmine elueatoodang oli 26 237 kg. Tõugudest kõrgeima elueatoodanguga oli EPK (30 908 kg), EHF jäi sellest maha 341 kg võrra, samas kui Eesti maakari näitas küll väiksemat aastast toodangut, kuid pika elueaga jõudis kogutoodanguni 17 236 kg. Keskmine produktiivne iga langes pisut ja oli 1155 päeva. Holsteinide puhul oli see, võrreldes varasemate aastatega, langenud alla 1000 päeva ehk 996.
Eelmisel aastal oli keskmine esmaspoegimise vanus 24,3 kuud. Holsteinid poegisid varasemalt – 24,1 kuud, samas kui eesti maakarjal jäi see 30,6 kuu peale.
Karjast väljamineku põhjused ja tõugude vanuseline struktuur
Loomade vanuseline jaotus püsis sarnasena eelmise aastaga. Kolme tõu keskmine oli 4 aastat ja 1 kuu. Holsteinil jäi keskmine vanus nelja aasta, EPK-l nelja aasta ja kuue kuu ning Eesti maakarjal viie aasta ja seitsme kuu juurde. Seejuures oli üle 40% holsteini lehmadest kuni kolme aasta vanused.
Karjast väljalangemise peamised põhjused olid sarnased varasematele aastatele: kõige suurema osatähtsusega olid udaraprobleemid ja -vead (22%), järgnesid sigimisprobleemid (18%) ning jäsemete haigused (17%). Positiivne on, et võrreldes eelmiste aastatega on langenud sigimisprobleemide osakaal, kahel eelneval aastal oli see üle 20%.
Põlvnemisandmete kontroll: põlvnemise täpsus paraneb
Eesti Maaülikooli laboratoorium identifitseeris 2024. aastal kokku 953 veist, neist 435 holsteini ning 73 eesti punast tõugu. Holsteini tõul uuriti 50 aretuspulli, kellest kolmel tuvastati mittevastavus dokumentidega. EPK puhul oli kuuest pullist üks mittevastav. Kahtlase põlvnemise kontrollis olnud 72 holsteini looma puhul leiti 66-le õiged vanemad, viis ei sobinud pakutud põlvnemisega ja kahe puhul jäi päritolu selgitamata.
Tõuraamatu juhuvalimis esines holsteinidel viiel loomal (165-st) mittevastavusi. EPK juhuvalimis leiti kahel loomal teadmata isa või ema.
Lihaveised: poegimiste ja populatsioonide vähenemine
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 2024. aastal 26 696 looma, mis on üle 3000 võrra vähem kui aasta varem. Neist puhtatõulisi oli 14 396 – 1900 võrra vähem kui 2023. aastal. Tõugude lõikes oli suurim langus šarolee tõul (-600 looma, sh 396 puhtatõulist), järgnevad hereford (-620) ja simmentaal (-584).
Kokku registreeriti 13 404 poegimist ja 13 309 vasikat, neist 6458 olid lehmikud. Suurima lehmikute arvuga olid angus (3657) ja hereford (2368 vasikat).
Poegimisvahemik ja keskmine vanus:
Poegimisvahemik oli lihatõugudel keskmiselt 410 päeva. Kõige pikem Šoti mägiveisel 488 päeva, kuid see on võrreldes 23 aastaga lühenenud 42 päeva võrra. Kõige lühem oli poegimisvahemik Wagyu tõul – 361 päeva.
Lihaveiste keskmine vanus oli 6 aastat ja 5 kuud. Vanimad olid šoti mägiveised (keskmiselt 8 a 9 k), noorimad wagyu tõugu (3 a 5 k). Wagyu tõu keskmine vanus on põhjendatav sellega, et neile avati Eestis tõuraamat alles 2025. aasta alguses ning populatsioon on selle tõttu veel väike ja küllaltki noor. Esmaspoegimise vanus oli keskmiselt 32,8 kuud. Vanimad poegijad olid tirooli hallid (52 kuud), noorimad wagyu veised (28,6 kuud). Suurematel tõugudel jäi esmaspoegimisiga vahemikku 30 – 34 kuud.
Jõudlusandmed lihaveistel
Kaalumiste andmed on endiselt lünklikud väiksemate tõugude osas. Kui sünnikaalud olid 2024 aastal puhtatõuliste veiste osas olemas kõigil tõugudel siis 200 ja 365 p kaalumiste andmed on endiselt lünklikud just väiksemate tõugudel nagu Au, Hc ja Gr.
Kaalumiste andmed on lünklikud
Lihaveiste põlvnemise täpsuskontrollis esitati 84 aretuspulli, neist 10-l tuvastati mittevastavused dokumentatsioonis. Kahtlase põlvnemise kontrollis oli 124 looma, 107-le neist leiti õiged vanemad. Tõuraamatu juhuvalimis olnud 22 loomast leiti kaheksal mittevastavusi dokumentidega.
Lõpetuseks ütles Härmson, et meie aretajad teevad tubli tööd, kuid on veel kohti mida saaks parandada. „Piimaveistel tuleks kindlasti suuremat tähelepanu pöörata piima kuivaine sisaldusele ning lihaveiste puhul on arenguruumi just kaalumisandmete edastamisel – on ju lihaveise juurdekasv ja kaal tema olulisim jõudlusnäitaja,“ osutas ta.
Anneli Härmsoni ettekannet refereeris Juuli Nemvalts.