Kahe nädala jooksul omandasid 15 osalejat teadmised ja oskused, mis aitavad neil astuda sammu lähemale professionaalse seemendaja rolli. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini õppejõud Ants Kavaku sõnul on kursuslaste motivatsioon alati olnud kõrge. „Seda toetab eelkõige grupi mitmekesine taust, mis rikastab õppimiskogemust ja hoiab huvi üleval. Meil on alati neid, kes tulevad õppima, ent ei tea veel täpselt, miks. Ja siis on seltskond, kes tõesti tahab seemendama hakata – seal on selge vajadus ja siht.“
Kavak rõhutas, et koolituse väärtus seisneb just tasakaalus teooria ja praktika vahel: „Mida mina kursuslastele alati ütlen, on see, et te saate teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, kuidas seemendada – edasi on küsimus, mida te sellega peale hakkate. See eeldab edaspidist iseseisvat harjutamist.“
Koolitusel osalesid ka lihaveisekasvatajad, kes soovisid valdkonnast paremat aimu saada. Kavak tunnistas, et isegi need, kes tulid kursusele „paberi pärast“, said teadmisi, mis ei lähe mööda külge maha. „Ta saab aimu, jah – ta on loomakasvataja. Ja kui ta siia tuleb, siis ta vähemalt teab, mida ta teeb ja miks,“ lisas ta.
Kursuse praktiline osa toimus viies farmis: Sadala Piim OÜ, Järva PM OÜ, Tartu Agro AS, Paunvere Agro OÜ ja Saimre OÜ. Kavak rõhutas, et seemendustöö edukus sõltub täpsusest ja koostööst: „See töö eeldab koostööd inimese ja loomaga. Täpsus tuleb sellest, kas sa tunned kella ja oskad õigel ajal tegutseda. Tänapäeval on palju sünkroniseerimisvõimalusi ja tehnoloogilisi abivahendeid, kuid ilma tunnetuseta ei saa.“
ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko sõnas pärast koolituse lõppu, et ühistu jaoks on sellised kursused hädavajalikud. „Ma hindan väga neid nädalasi teooriaõpinguid – see annab osalejatele teaduspõhised algteadmised, mis on väga olulised. Selle pealt on hea alustada praktiseerimist. Kunagi, kui alustasime sellise koolitusega, oli väljaõpe palju pikem – kolm nädalat,“ meenutas Bulitko 1990ndaid. „Suur tänu Maaülikooli õppejõududele – tagasiside koolituse läbinutelt on väga positiivne. Meie eriline tänu kuulub ka farmidele, kes oma uksed avasid, et kursuslased saaksid nii vajalikku praktikatööd teha.“
Seekordne koolitus toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfondi „Võti“ programmi toel ning oli osalejatele tasuta. Kavaku hinnangul on selliste programmide jätkumine oluline, et tagada valdkonna järelkasv: „Me koolitame aastas 11–15 inimest. See ei ole küll massiline, ent iga teadlik seemendaja on veisekasvatusele väärtus, kui ta mõistab, miks ta midagi teeb.“
Seemendustehnikute algkoolituse läbisid: Aleksandra Muratova, Angelika Soo, Cristella Treial, Heli Piirsoo, Ingrid Ojamaa, Jarmo Tisler, Karl Jürgen Piiritalo, Kärt Juhanson, Kärt-Maarja Rask, Laura-Jessika Liiv, Merle Lihtsa, Oleksandr Postryhan, Sirje Jannes, Sirlika Tagel ja Veiko Lausmaa.