2024. aasta ärikasumi 187 109 eurot saavutamine tähistab Saaremaa Piimatööstuse selget ja otsustavat murdepunkti pärast mitut aastat järjest kahjumis püsimist. Kuigi puhaskahjum jäi intressikulude tõttu endiselt negatiivseks, annab see tulemus kindla tõestuse, et uus juhtimisstruktuur, suunatud investeeringud ja teravamat fookust rõhutav tooteportfell on juhtinud ettevõtte jätkusuutliku kasvu rajale.
Peale kodumaise turu varustamise on ettevõtte eksporditegevus suunatud enamjaolt Põhjamaadele ja Kesk-Euroopa riikidesse, kus väärtustatakse kvaliteeti ja traditsioonilist maitset. Peamised eksporditooted on erinevad juustuliigid, eriti Gouda, Edam ja Tilsiter, samuti mahedad juustud ning eksklusiivne „Old Saare“ juust. Lisaks eksporditakse ka mahedat piima ja võid, sealhulgas populaarset soolakristallidega võid. „Meie tooted leiavad hea vastuvõtu Soomes, Lätis, Poolas, Hollandis, aga ka kaugemal – näiteks Hispaanias ja Kreekas,“ selgitab Saaremaa Piimatööstuse juht Villi Pihl.
Julge suunamuutus: uus juht tõi uue hingamise
2023. aasta kevadel Saaremaa Piimatööstuse juhiks saanud Villi Pihl on kohalik ettevõtja, kelle taust on spahotellide ja isegi Saaremaa ralli korraldamises. Piimatööstus oli tema jaoks uus maailm, kuid toetav tiim aitas kiiresti orienteeruda. „Kui Tõnu Post ja Ülar Tänak mind siia kutsusid, siis nende tugi oli mulle ääretult tähtis. Ma ei teadnud täpselt, kuhu ma tulen – alguses oli kõik üsna võõras. Aga paari-kolme kuuga sain loogika paika,“ meenutab Pihl algusaegu.
Tema sõnul on piimatööstuse meeskond stabiilne ja lojaalne: 60–70% töötajatest on olnud ametis üle kümne aasta. „Meil kaadrivoolavust praktiliselt ei ole. Mina olen üks väiksema staažiga töötajaid siin,“ muigab Pihl. Ta lisab, et piimatööstuses on tööl ligi 80 inimest, kellest paljud on seotud just töömahuka väikepakendatud juustu tootmisega.
„Kui me väikepakendit ei teeks, oleks inimesi oluliselt vähem. Aga Eesti tarbija on viilutatud juustu usku – võib-olla see trend muutub mõne aasta pärast, aga praegu on see lihtsalt nii,“ täiendab Post.
Investeeringud, mis loovad tulevikku
Viimaste aastate suurimad investeeringud on olnud plokipakkeliin maksumusega 850 000 eurot ja külmamajanduse uuendamine, mille maksumus küündis 1,2 miljoni euroni. See võimaldas ülemineku freoonilt CO₂-le. „Vanad seadmed töötasid ausõna peal,“ tõdeb Pihl. Ta lisab, et täiesti uus külmamajandus annab võimaluse olla keskkonnasõbralikum ja efektiivsem. „See on samm, mis peegeldub meie toodete kvaliteedis ning aitab vähendada energiakulusid,“ ütleb Pihl rahulolevalt. Tema sõnul on Euroopa Liidu regulatsioonid keelanud osa külmaaineid, mis kiirendas veelgi investeerimisotsuseid.
Ettevõte plaanib osaleda ka taastuvenergia meetmetes, mis avati 2024. aasta sügisel. Projektide kirjutamisel kasutatakse spetsialiste, kes tunnevad valdkonda põhjalikult. „Meil on selge tegevusplaan ja kogu protsess käib koos kogenud spetsialistiga, kes on valdkonnas süvitsi orienteerunud,“ ütleb Post. „Need investeeringud on meie jaoks kriitilise tähtsusega, et tagada nii toote kvaliteet kui ka tootmise jätkusuutlikkus. Projektide kavandamisel ning elluviimisel oleme kasutanud valdkonna tippspetsialiste, kes aitavad meil teha teadlikke ja tulevikku vaatavaid otsuseid,“ rõhutab ta.
Sortimendi fookus: juust ja või
Tarbijatrendid on muutunud – majanduses toimunu on inimeste hinnatundlikkust veelgi kasvatanud. Posti ja Pihli sõnul liiguvad kampaaniatooted paremini kui tavahinnaga kaubad, mis sunnib tootjaid oma sortimenti kriitiliselt üle vaatama. Selle taustal on Saaremaa Piimatööstus teinud selge valiku: loobuti täispiima tootmisest, kuna antud toote sortiment on kaubanduses suur, selle asemel pakutakse mahepiima ning keskendutakse juustu ja või valmistamisele.
„Täispiima müük läks nii väikeseks, et ei tasunud enam villimist ära,“ selgitab Pihl. Otsus ei sündinud emotsiooni pealt, vaid tugines selgele müüginumbrite analüüsile. Samas mahepiima tarbijate hulk on stabiilne. Juustuvalikus on keskendutud kvaliteedile, mitte kvantiteedile – eriti armastatud on soolakristallidega või, millel on kindel ja lojaalne tarbijaskond.
„Meie eesmärk ei ole teha kõige odavamat toodet. Me tahame toota head juustu ja võid,“ rõhutab Pihl. Mahetoodete osakaal on stabiilne, kuid mitte kasvav – mahejuustu ostetakse vähem, kuna see on kallim. „See ei ole ainult Eesti probleem, vaid ka Euroopa trend,“ lisab ta. Samas on Saaremaa mahetootjatel tugev positsioon, mis võimaldab hoida tooraine kvaliteeti ja eristuda turul.
Juustu tootmisel tekkiv vadak, mis on kõrvalprodukt, tihendatakse kohapeal ja müüakse edasi. „Transport peab olema kasumlik – tihendamine aitab seda saavutada,“ ütleb Tõnu Post. Vadaku müük sõltub pulbri hindadest ja koostööpartneritest. Traditsiooniline koostöö lätlastega on praegu katkenud, kuid E-Piim ja Estover suudavad vadaku vastu võtta. „Vadak ei ole meie fookus, aga me ei saa seda ignoreerida – see on osa protsessist, mis peab majanduslikult toimima,“ lisab Post.
Just selline pragmaatiline lähenemine on aidanud tööstusel liikuda kahjumist kasumisse, hoides samal ajal kvaliteeti ja regionaalset identiteeti.
Saareline eripära ja logistiline väljakutse
Saaremaa Piimatööstus tegutseb saarel, kus iga liigutus – alates toorpiima veost kuni valmistoote turustamiseni – maksab rohkem. „Saareline asukoht teeb tootmise jupp maad kallimaks. See on üks valusamaid kohti meie jaoks,“ ütleb Pihl.
Just seetõttu pole tööstus pelgalt ostja, vaid tihedalt seotud Saaremaa Piimaühistuga, kes on ka üks ettevõtte omanikke. Ühistuline mudel tagab stabiilse toorainevoo, lühikese tarneahela ja kohaliku kontrolli tootmise üle.
„Me töötleme oma regioonis toodetud piima ning loome kohalikele inimestele töökohti, mis on Saaremaa jaoks väga oluline,“ rõhutab Pihl. Tööstus on usaldusväärne tööandja, kuhu ka noored hea meelega tööle asuvad. Praktikaprogrammid viiakse ellu tihedas koostöös Eesti Maaülikooliga ning võõrtööjõudu enam ei kasutata.
Tõnu Post toob murekohana esile, et kuigi saared – olgu Saaremaa, Hiiumaa või väiksemad – seisavad silmitsi struktuursete kulude ja logistiliste piirangutega, puudub riiklikul tasandil igasugune poliitika, mis neid eripärasid arvestaks. „Saartele ei ole eraldi majanduspoliitikat. Meie kulubaas on kõrgem, tarneahel keerulisem, aga toetusi ja meetmeid kujundatakse mandri loogika järgi,“ nendib Post. Tema sõnul on see süsteemne puudujääk, mis seab saartel tegutsevad ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.
„Kui riik tahab, et elu saartel püsiks, siis peab ka majanduspoliitika seda toetama – mitte ainult kultuuri või turismi kaudu, vaid ka tööstuse ja põllumajanduse kaudu,“ lisab ta. Just ühistuline omand ja regionaalne juurdumine aitavad Saaremaa Piimatööstusel püsida – mitte ainult ellu jääda, vaid ka areneda.
Tulevik: rõhk kvaliteedil, mitte kvantiteedil
Viie kuni kümne aasta perspektiivis näevad juhid Saaremaa Piimatööstust jätkuvalt tegutsemas – väikese, aga kvaliteetse tootjana, kelle tugevus peitub regionaalses juurdumises ja ühistulises mudelis.
„Me oleme rahunenud. Kvaliteet on see, millest me alla ei taha minna,“ ütleb Villi Pihl. Tema sõnul ei tähenda väiksem maht kompromissi, vaid teadlikku valikut – toota vähem, aga paremini.
Tehnikapark vajab uuendamist, investeeringud on vältimatud, kuid suund on selge: stabiilsus, keskkonnateadlikkus ja toote usaldusväärsus. „Me ei taha joosta iga trendi järel. Me tahame, et meie juust ja või oleksid need, mille juurde tarbija tagasi tuleb,“ lisab Pihl.
Tõnu Post rõhutab, et põllumees ja tööstus ei saa teineteisest eraldi eksisteerida – nad peavad koos hakkama saama. „Kui üks uks sulgub, avaneb teine. Peame olema valvel ja kohanemisvõimelised,“ ütleb ta. Tema sõnul on Saaremaa mudel tugev just selles: lühike tarneahel, kohalik kontroll ja vastastikune sõltuvus. „Me peame kogu aeg arvestama, et piimatööstus oleks elus – ja meie sealjuures püüaksime elus olla.“
Tulevik ei tähenda laienemist iga hinna eest, vaid süvenemist – nii toote kvaliteeti, tootmise efektiivsusse kui ka regionaalsesse tähendusse. Saaremaa Piimatööstus ei püüa olla suurim, vaid kõige usaldusväärsem.
Hea teada:
Saaremaa Piimatööstuse juhtidega vestles Juuli Nemvalts.