Kui küsida Väätsa Agro juhilt Lenno Linkilt, milline on tema juhtimisfilosoofia, vastab ta ilma pikemalt mõtlemata: „See on nagu kolmele sambale toetuv süsteem – selged protsessid, inimeste vastutus ja pikk vaade.“
Link toob välja, et need kolm alustala on kui Väätsa Agro selgroog, mis on viinud ettevõtte piimasektori tippu. Loomakasvatuses kehtivad selged rutiinid kogu tootmises – lüpsmine, söötmine, loomatervishoid ja taastootmine, millest ei tohi kõrvale kalduda. „Taimekasvatuses seevastu tuleb vajadusel olla ka loov ja paindlik, sest ilm seab oma reeglid,“ selgitab ta.
Link rõhutab, et efektiivsuse farmis tagab selge vastutuse jaotus ning selle aluseks on professionaalsed ja väljaõppinud töötajad, kelle esmaseks eesmärgiks on loomade heaolu tagamine. „Häid tulemusi toetavad ka omaniku Joakim Heleniuse kõrged sihid ja uuendusmeelsus. Me töötame eelarvepõhiselt, investeerime plaanipäraselt ja hoiame fookust kolmel eesmärgil – täisväärtuslik sööt, õnnelikud loomad ja kvaliteetne piim,“ ütleb Link. „Kui need kolm on paigas, tuleb ka kasum.“
Efektiivsus algab loomade heaolust
Väätsa Agro kogemus näitab, et loomade heaolu ei ole efektiivsuse vastand, vaid selle eeldus. „Loomadele mugav keskkond, värske õhk, tasakaalustatud ja kvaliteetne sööt ning piisav puhkeaeg tagavad terved loomad, kõrge söömuse ja hea sigivuse – tänu sellele tõuseb ka piimatoodang,“ ütleb Lenno Link.
Kui farmis oli 2800 lehma, otsustati karja suurust vähendada 150 lehma võrra, et alles jäävatel loomadel oleks rohkem õhku ja ruumi – kolme kuu pärast oli müügipiima kogus kasvanud ligi kolme tonni võrra. „Vähem on rohkem. Kui loom saab puhata ja liikuda, väheneb stress ja suureneb toodang,“ selgitab ta. Sama kinnitas ka 2023. aasta kuumalaine: laut, kuhu jõuti paigaldada ventilaatorid, säilitas kuumalaine ajal toodangu; teises, ilma ventilaatoriteta laudas, langes toodang 14 protsenti ja sigivus 20%.
Linki sõnul tagavad tulemuse professionaalne ja hooliv meeskond koos tehnoloogiaga. „Meil on ülevaade kogu karjast ja igast üksikust loomast,“ ütleb ta. Loomad on jaotatud gruppidesse, igal grupil on oma vastutajad, kes järgivad rutiine ja sekkuvad siis, kui miski korrigeerimist vajab. Terviseriskide ennetamiseks töötavad Väätsas loomaarst, velskrid ja sigimisspetsialistid, kelle fookuses on eelkõige poegivad ja äsja poeginud lehmad ning vastsündinud vasikad.
„Laktatsiooni lõpuperioodil vajavad loomad rohkem rahu ja vaikust. Vaikus laudas ongi hea indikaator – kui laudas valitseb vaikus ja loomad on rahulikud, on loomad õnnelikud,“ ütleb Link rahulolevalt.
Inimene – kõige väärtuslikum ressurss
Üks suurimaid väljakutseid on ametikohtadele sobivate inimeste leidmine. Nii ütleb Lenno Link, kui jutt läheb tööjõule – teemale, mis on põllumajanduses sama oluline kui tehnoloogia. Kaheteistkümne aastaga on Väätsa Agros vahetunud ligi sadakond töötajat ja pidevalt tuleb tegeleda tublide inimeste motiveerimisega ning uute leidmisega. „Inimesed ikka liiguvad – kes läheb pensionile, kes kolib, kes otsib uusi väljakutseid. Aga sobivate inimeste leidmine erinevatele ametikohtadele vajab tõesti eraldi sihipärast tööd,“ tunnistab ta.
Link otsib enda sõnul eelkõige hea kohanemisvõime ja suhtlemisoskusega inimesi. „Ma ei otsi ainult spetsialisti, vaid inimest, kellel on sära silmis ja tahe õppida,“ rõhutab ta.
Et inimesi põllumajandusse juurde tuua, panustab Väätsa Agro praktikantide juhendamisse. „Igal aastal on meil kokku vähemalt viis praktikanti – nii loomakasvatuses kui taimekasvatuses,“ räägib Link. „Paljud neist jäävadki siia tööle – nii saavad koolipingist tulnud noored alustada kogenud spetsialistide kõrval ning loodetavasti suudavad millalgi vastutuse teatepulga ka täielikult üle võtta.“
Väätsa Agros töötavad inimesed nii Paidest, Türilt kui Väätsalt kohapealt. Hariduse on paljud neist saanud Säreverest – koolist, kust on sirgunud mitmed tänased spetsialistid. „Noored peavad nägema, et põllumajandus ei ole ainult füüsiline töö, vaid nutikas ja põnev mitmekülgne eluala,“ ütleb Link. „See on valdkond, kus saab ühendada loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia – ja teha midagi, mis päriselt toidab maailma.“
Tuleviku tehnoloogia ja AI – tööriist, mitte eesmärk
Link tõdeb, et tänapäeva põllumajandussektoris põimub traditsiooniline põllumajandus tehnoloogia ja andmepõhise juhtimisega. „Andmeid koguda on lihtne, aga väärtus tekib alles siis, kui neid analüüsida ja kasutada otsuste tegemisel,“ ütleb ta. Väätsa Agro on viimastel aastatel liikunud kindlalt andmepõhise juhtimise ja täppisviljeluse teele. Loomade tervist, söömiskäitumist ja aktiivsust jälgitakse sensorite abil, taimekasvatuses kasutatakse ribasharimistehnoloogiat, mis hoiab mullaniiskust, parandab struktuuri ja vähendab väetisekulu. „See tähendab, et me harime mulda ainult seal, kus vaja – nii säästame nii energiat kui raha,“ selgitab Link.
Tehnoloogia rakendamine eeldab aga suuri investeeringuid. „Meil on vaja kaasaegseid masinaid, mis suudavad täpselt ja usaldusväärselt töötada – olgu selleks külvikud, väetiselaoturid või traktorid, mis suhtlevad arvutiga,“ ütleb ta. „Meie investeerimisotsused peavad alati olema osa meie pikematest plaanidest ja on alati seotud konkreetse eesmärgiga: tõsta efektiivsust ja vähendada riske.“
Viimaste aastate tormid ja elektrikatkestused on näidanud, et põllumajanduses peab olema valmis ka ootamatusteks. „Soetasime generaatorid, et tagada lüps ja söötmine ka siis, kui elektrit ei ole. Kui farmis on mitu tuhat lehma, ei saa endale lubada pausi – loom vajab hoolt iga päev,“ rõhutab Link.
Samas tunnustab Link riigi ja Euroopa toetusmeetmete rolli. „Ilma toetusteta ei oleks võimalik nii kiiresti areneda. Aga oluline on, et need toetused oleksid selge eesmärgiga, ettevõtete jätkusuutlikkust toetavad ning kogu sektori väärtust tõstvad,“ ütleb ta.
Viimase aasta jooksul on Väätsal toetuste abil tehtud investeeringuid ligi poole miljoni euro ulatuses – uuendatud on kütusemahutid ja tankimisplatsid, soetatud generaatorid, mis tagavad farmi töökindluse ka elektrikatkestuste ajal, ning investeeritud ka bioohutuse tugevdamisse. „Need on investeeringud, mis ei paista ehk igapäevaselt silma, aga need aitavad kriisides paremini toime tulla,“ ütleb Link.
Väätsa Agros kasutusel olev DeLavali 80-kohaline karussell-lüpsiplats on üks Eesti suurimaid ning töötab praktiliselt ööpäevaringselt. „Sellel on iga minut arvel, sest iga tegevuse jaoks on aega 6,5 sekundit – et nisad puhastada, masin alla panna ja lõpuks järeldeso teostada,“ räägib Link. Tema sõnul on tehnoloogia eelkõige selleks, et inimeste töökoormust vähendada ja tervist hoida. „Lüpsjate töö nõuab füüsilist pingutust, kuid karussell vähendab töötajate füüsilist koormust ning nad saavad rohkem keskenduda loomade jälgimisele.“
Tulevikku vaadates näeb Link robotlüpsi kui järgmist suurt sammu. „Robotlüps vabastaks 18 inimest rutiinsest tööst ja parandaks töötingimusi veelgi, kuid meie karusselli suurusele sobivat lahendust pole veel tootmisesse jõudnud,“ ütleb ta. „Aga ükski masin ei saa asendada inimest, kes tajub, kuidas loom end tunneb. Seetõttu jääb tehnoloogia alati tööriistaks, mitte eesmärgiks omaette.“
Juht, kes ei karda otsustada – ja loodust kuulata
Väätsa Agro on viimastel aastatel investeerinud nii uutesse siloaukudesse, kütusemahutitesse kui ka generaatoritesse. „See on töö, mis on igapäevase tootmise osa, sest kui tahad areneda, siis tuleb investeerida igal aastal, ei saa ootama jääda selleks paremaid aegu,“ ütleb Link. Väätsa Agro järgmised plaanid on sama julged – uue poegimislauda ja vasikakompleksi rajamine ning tulevikus ka 800-pealine lüpsilaut. „Siis oleks meie loomakasvatuse pool maksimaalselt välja ehitatud, sest lüpsikarusselliga saab lüpsta maksimaalselt 2700 looma,“ sõnab ta. „Kõik, mida teeme, peab looma lisaväärtust keskkonnale, loomadele ja inimestele. Kui üks neist jääb tahaplaanile, pole ettevõte enam tervik.“
Link teab, et taimekasvatuses otsuste tegemine ei tähenda ainult investeeringuid masinatesse, väetistesse või taimekaitsesse, vaid tuleb osata ka loodust jälgida ja muudatusi tähele panna. „Kui kümme aastat tagasi arvati, et kliimamuutus avaldub tugevamalt meie kliimavöötmes aastatel 2050–2080, siis tegelikult on see juba kohal,“ nendib ta. Viimased aastad on olnud õpetlikud: kevad põuane, suvi vihmane, sügis lõputu. „Meie mullad on heas seisukorras, sest anname kõigile põldudele pea igal aastal orgaanilist väetist, tõstes nii aasta-aastalt mulla huumusesisaldust ja suurendades mulla veehoiuvõimet. See aitab taimedel põuale paremini vastu pidada.“
Ettevõte kasutab läbimõeldud koostisega ja ennast tõestanud seemnesegusid. „Lutserni oleme kasvatanud aastakümneid, aga alati segus kõrrelistega – nii on kindlustatud hea silo sileeruvus ja kõrge toitainetesisaldus söödas.“ Ta meenutab 2023. aasta suve söödapõuda, kui tuli silo Lätist sisse osta. „Tuhat tonni tõime, aga see oli meie jaoks ainult ühe nädala varu. Vaatamata heale hinnale ja kvaliteedile mõistsin taas – kui tahad kindlust, tooda oma sööt ise. Ainult siis tead täpselt, mida su loom sööb.“
Kogukond ja järjepidevus
Väätsa Agro tähistas hiljuti oma eelkäija 75. aastapäeva ning pika ajalooga ettevõttel on alati olnud kogukonnas tähtis osa. „Väätsa Agros on töötajaid, kes töötavad siin mitmendat põlve, ja see teeb rõõmu,“ ütleb Lenno Link. „Meie jaoks on kohalikud inimesed suur ja tähtis osa meie meeskonnast. Oleme siin koos loonud maailmatasemel töökeskkonna, kus igal inimesel on võimalik ennast teostada,“ jätkab ta.
Kogukonna tegemistest rääkides rõhutab Link, et Väätsalt läbi sõites tasub külastada Väätsa jalgrattamuuseumit või tulla Väätsa paisjärve ümbrusesse suvitama või hoopis jõulude ajal vaateaknaid vaatama. Link teab, et hea koostöö kogukonnaga aitab kaasa parema elu- ja ettevõtluskeskkonna loomisel. Seetõttu toetavad nad paljusid kohalikke tublisid tegijaid, kes ka ise on panustamas – näiteks kohalikku elukeskkonda rikastavaid spordiklubisid, MTÜsid, kooli ja lasteaeda. Samuti tehakse koostööd kohalike ettevõtetega, kellelt eelisjärjekorras tellitakse vajalikke teenuseid ja tooteid.
Tippjuhi tunnustuse saanud Link ütleb, et kõige suurem rahulolu tuleb teadmisest, et tehtud töö kannab vilja. „Põllumajanduses ei saa edu mõõta ainult toodangus või kasumis. Mulle teeb rõõmu, kui meie inimestele meeldib Väätsa Agros töötada ja nad tahavad areneda koos ettevõttega. Samuti on mulle tähtis, et loomad on terved ja õnnelikud ning mulla viljakus tõuseks ja põllud annaksid saaki ka järgmistele põlvkondadele.“
Lenno Linki usutles Juuli Nemvalts.
Hea teada:
Fotogalerii: J. Nemvalts
