Põllumajandusminister Annie Genevard rõhutas Le Parisien’ile antud intervjuus, et tööstuse päästmiseks on ainsaks lahenduseks veiste hukkamine. Samas teatas ministeerium, et ettevalmistamisel on ka massvaktsineerimine, mis hõlmaks ligi miljonit looma. Vaktsineerimine on tõhus ennetus, kuid selle ulatuslik rakendamine tähendaks Prantsusmaa haigusvaba staatuse kaotust ja seaks ohtu ekspordi.
Veisekasvatajate vastuseis
Loomakasvatajate organisatsioonid Coordination Rurale (CR) ja Confédération paysanne (CP) on nimetanud massilisi hukkamisi ebaefektiivseks ja karjakasvatajaid hävitavaks. CP rõhutas sotsiaalmeedias: “See poliitika on hirmutavam kui haigus ise.” Protestid on mitmel pool muutunud vägivaldseks – Ariège’i departemangus kasutas politsei pisargaasi, kui farmerid püüdsid takistada veterinaare karja hukkamast.
CR uus president Bertrand Venteau, limusiini tõugu veiste kasvataja Haute-Vienne’ist, rõhutas, et hukkamised peaksid piirduma vaid kliiniliste sümptomitega loomadega. “Me ei saa nõustuda, et terve kari hukatakse vaid ühe juhtumi tõttu,” ütles ta.
Prantsusmaa põllumajandusministeerium on samal ajal laiendanud vaktsineerimisalasid. Ametlikus teadaandes kinnitati: “Kõik veised reguleeritud tsoonides vaktsineeritakse riigi kulul. Loomade liikumine nendest aladest on rangelt piiratud.” See tähendab, et karjakasvatajate majanduslik tegutsemisruum on tugevalt ahendatud.
Kokkuvõttes seisab Prantsusmaa keerulise valiku ees: kas jätkata ranget hukkamispoliitikat, mis tekitab kasvatajate seas proteste, või minna üle laialdasele vaktsineerimisele, mis võib piirata rahvusvahelist kaubandust. Loomakasvatajate surve näitab, et ühiskond ootab paindlikumat ja õiglasemat lahendust, samas kui riiklik süsteem püüab hoida tasakaalu majanduse, tervise ja poliitilise usaldusväärsuse vahel.
Haigusvaba Eesti
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tauditõrje projektijuht Vallo Seera rõhutas, et nodulaarne dermatiit on väga nakkuslik ägedalt kulgev viirushaigus, mida iseloomustab palaviku, sõlmeliste muutuste tekkega nahas ja limaskestadel, harva ka siseorganites, nahaaluse sidekoe tursete ning lümfisõlmede põletikuga. Haigusele on koduloomadest vastuvõtlikud veised, nodulaarse dermatiidi peiteaeg on 2-5 nädalat.
Seera sõnul on haiguse levik Eestisse praegusel ajahetkel pigem ebatõenäoline, kuna peamisteks siirutajateks on verd imevad putukad. „Sarnase levikuviisiga lammaste katarraalne palavik on pikka aega meie läheduses liikunud ja pole veel meile kohale jõudnud ja loodame, et ei jõua ka,“ lausus ta. Seera tõi välja, et nodulaarse dermatiidi levikut seostatakse vihmaperioodide ja verd imevate putukate suure arvukuse tõusuga. Otsene kontakt ei ole valdavaks levikuteeks, kuna DNB ei ole zoonoos ega seega inimestele nakkav. „Haigusele pole omane suur suremus ja nakatunud karjadel pole hukkamiskohustust. Julgeksin soovitada olukorra rahulikku jälgimist, mitte paanika tekitamist ja bioohutusreeglitest kinni pidamist,“ osutas ta.
Tasub teada:
Haigus on levinud Aafrikas, kuid 2012. aastast alates levis Kaug-Idasse ja sealt edasi Kagu-Euroopasse, Balkani maadesse, Venemaale. Praegu on DNB puhangud registreeritud eelkõige Prantsusmaa Hispaania piiriäärsetes departemangudes Occitanie’s ning lisaks Auvergne–Rhône-Alpes’i piirkonnas. Eestis ei ole haigust diagnoositud.
Haigusele iseloomulikud tunnused:
Prantsusmaal:
Põllumajandusmaad on 28 milj ha, mis on pea pool kogu riigi territooriumist.
Tegutseb 456 000 farmi, keskmise suurusega 69 ha.
Talunikke on umbkaudu 708 170.
Vaata ka riikliku uudisteagentuuri France24 videouudist: French farmers protest tough government measures to contain cattle disease outbreak • FRANCE 24