Männiku Piim OÜ juht ja Aasta Põllumees 2011 vaatab uude, 2026. aastasse realistliku optimismiga. Tema juhitud farmis on viimastel aastatel ring peale tehtud farmihoonete korrastamisel: aasta tagasi valmis robotjootmisega vasikalaut 110, käesoleval aastal ehitati juurde laohoone, kuhu ladustatakse vasikate allapanuks minev kuiv põhk. ja valminud on ka akupank 600Kw. Investeeringute osas on plaanid mõõdukad. „Ühe traktori ostame – õigemini, vahetame välja,“ ütles Samarüütel. „Kuna viimastel aastatel oleme hoonetele tiiru peale teinud, siis praegu peame vahet ja uusi hooneid juurde ei ehita.“
Põllumajandussektori tänavust aastat kommenteerides lausub Samarüütel, et ühtse hinnangu andmiseks on Eestimaa piisavalt suur ja ilmastik erineb piirkonniti tugevalt. „Need, kes on piimakarjakasvatajad, nemad on väga rahul. Piima hind oli heal tasemel. Me pole nii korralikku piimahinda kunagi saanud,“ rõhutas Samarüütel, kelle farmis on 390 lehma ja 370 noorlooma. Samas tunnistab ta, et uue aasta lepingud Valio Eesti AS-i ja Leedu partneritega on toonud veidi madalamad hinnad: „Tundub, et piimahind Euroopas on langevas trendis ja seoses sellega ka meie piima hind. Positiivne on selle juures see, et meie toorpiima hind on nüüd Euroopaga seotud.“
Erinevad tulemused
„Lõuna-Eesti teraviljakasvatajatele ei olnud tänavune aasta soodne. Meil oli liigniiskust nii palju, et ilmselt oli mullas hapnikku vähe. Põllud nägid kenad välja, aga sisu oli lahja ja saak jäi tagasihoidlikuks. Saagi kvaliteet jäi madalaks ja tegemist oli peamiselt söödaviljaga,“ kirjeldas Samarüütel. Ta lisas, et olukord erineb piirkonniti: „Eks see piirjoon kuskil Viljandi kandis läbi jookseb ja ülespoole. Nii palju, kui olen rääkinud Lääne-Viru meestega, siis nemad on saagi ja mahuga vägagi rahul.“
Kuid talirapsi kasvatamine on tema sõnul muutunud keeruliseks. „Me oleme vanast harjumusest ikka panustanud, kuigi oleme paar aastat järjest ebaõnnestunud. Selle aasta rapsisaagiga väga rahule ei jäänud, kuigi miinusesse me ka ei läinud. Neid saake, mis kunagi on saadud, millegipärast need on jäänud meist väga kaugele,“ nentis ta.
Samarüütel lisas, et rapsihaiguste ja -söödikute tõrjevahendid olid tänavu olemas, kuid tulemus jäi siiski kehvaks. „Eks see taliraps oli meil kunagi uus kultuur, kui see tuli – võib-olla teatud haigused, mis tulid, mõjutavad tugevalt saagikust. Kui vaatad varasemaid saake, siis ettevõttes saadi aastas 4 tonni, parimatel põldudel 5 tonni hektarilt rapsi, aga täna ei näe ma enam ühtegi sellist numbrit. Samas me panustame kohati isegi rohkem. Tulemust ei ole. Silma järgi peaks isegi kolm tonni tulema, aga ei tule,“ tõdes ta.
Teravilja hinnad all
Samarüütel tõi välja ka turuolukorra. „Eks see on ka omaenda tarkus, et millal börsil sai viljahind lukku pandud – tagantjärele hinnates jäid soodsamad hetked osaliselt kasutamata. Täna on jälle börs langevas trendis. Pikka aega on sügisel börsihinnad püsinud madalal. Mõtled küll, et neil oleks aeg juba tõusta, aga muutust ma ei näe – pigem on seis juba kolm kuud selline olnud,“ mõtiskleb ta.
Teraviljakasvatusest rääkides tõdeb Samarüütel, et kuigi saagikus ja kvaliteet jätsid tänavu soovida, andsid põllud siiski farmile kindla söödabaasi, mis annab tootmisele stabiilsuse. „Kui seda läbi looma väärindada, siis on see igati ok. Pool silost on maisisilo, pool rohusilo – seda meil jagub,“ tõdes ta.
Kuigi söödabaas annab farmile kindlust, ei ole igapäevane töö ilma raskusteta. Suurimaks mureks on personal. „Kuna farmitööliste koosseis vananeb, on nende asemele keeruline uusi leida. Muudele ametikohtadele veel saab. Võõrtöölistest on meil ainult üks noormees – tema on siin olnud juba viis aastat. Farmielu on raskem – see on 365 päeva pidevat pingutamist, põllutöö on selle kõrval kui nali,“ tõdes Samarüütel.
Veel teeb Männiku Piima juhile muret lehmade karjas püsimine, mille näitaja võiks tema sõnul olla palju kõrgem. „Praegu on see number veidi üle kahe laktatsiooni. Me üritame küll, et loomade eluiga võiks olla pikem, aga tegelikkuses kujuneb see teisiti,“ märkis ta.
Uude aastasse minnes on Samarüütel siiski optimistlik. „Ma usun, et piimahindadega ei juhtu midagi hullu, isegi kui hinnatase langeb. Kuna söödabaas on meil olemas ja viljad varutud, ei näe ma muretsemiseks põhjust. Talivilja sai külvatud rohkem kui kunagi varem ja praegu on põllud kenad,“ ütles ta. „Kuigi täpsemad prognoosid saab anda kevadel, kui lumi läinud on.“
Kokkuvõttes läheb Avo Samarüütel uude, 2026. aastasse lootusrikkalt. Piimakarjakasvatus on stabiilne ja tootlik, teraviljasektoris on väljakutseid, kuid farmi söödabaas ja investeeringud annavad kindlust. „Sellisel tasemel saame hakkama,“ kinnitab ta.
Hea teada:
Avo Samarüütliga vestles Juuli Nemvalts.