Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktori Toomas Tiiratsi sõnul ei ole värskelt saadud seitsmeaastane rahvusvaheline akrediteering pelgalt vormiline tunnustus, vaid selge tõend Eesti veterinaarõppe kõrgest tasemest. „Veterinaarmeditsiini eriala õpetamine ja õpikeskkond on täiesti unikaalne süsteem Euroopas,“ ütleb Tiirats. „See on ainus mudel hariduses, mida hindavad regulaarselt erinevate riikide eksperdid, mitte ainult Euroopa Liidust. Kohustuslik hindamine iga seitsme aasta tagant vaatab üle õppejõudude ja teadlaste baasi, keskkonna, meetodid ja tingimused, milles õppetöö toimub.“
Akrediteering kinnitab, et Eesti lõpetajate teadmised ja oskused on võrreldavad Euroopa tugevamate veterinaarkoolidega. „Kui meie lõpetaja läheb näiteks Saksamaale, siis võib ta olla kindel, et tema ettevalmistus vastab samale tasemele,“ lisab ta.
Õpikeskkond vajab uuendusi
Rahvusvaheline tunnustus toob kaasa ka kohustused. „Ajaga peab kaasas käima ning ülikool peab tagama, et tudeng saab parima võimaliku õppe – eriti käeliste oskuste osas,“ selgitab Tiirats.
Tänapäevane veterinaarõpe eeldab, et esmane praktika ei toimu elusal loomal. „Tänapäeval armastatakse öelda: mitte kunagi esimest korda elusal loomal. Kõik tehnikad harjutatakse esmalt mulaažide ja simulatsiooniklasside abil,“ rõhutab ta. See tähendab investeeringuid nii simulatsiooniprogrammidesse kui ka laborite sisustusse. „Vaja on aparatuuri, tarvikuid, silikooni, klaasi – nende maksumus ei ole tuhandetes, vaid kümnetes ja sadades tuhandetes eurodes.“
Tiiratsi sõnul on ka põllumajandus ise muutunud väga tehnoloogiamahukaks: tudeng peab oskama töötada juhtimistarkvarade ja karja tervise hindamise süsteemidega, mis omakorda eeldab kaasaegset õppebaasi.
Instituudil on valminud uue kliinilise kompleksi arhitektuurikonkursi tulemused, kuna olemasolevad ruumid on amortiseerunud. Tiirats märkis, et uue kliiniku vajadus on olnud aastaid terav: praegune hoone oli algselt mõeldud vaid suurloomakliinikuks ning ruumipuudus on püsiv. Seetõttu otsustati rajada täiesti uus hoone, mis toetab kaasaegset veterinaarmeditsiiniõpet ja leevendab seniseid kitsaskohti.
„Auditooriumid on jäänud väikseks, ventilatsioon ei vasta nõuetele. Taristu arendamine on otseselt seotud õpikeskkonna kvaliteediga,“ loetleb Tiirats muutmist vajavaid valdkondi, mis nõuavad lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid. Uue korpuse projekteerimine algab 2026. aastal, ehitushange on plaanis 2027. aastal. „Ideaalis võiks uus korpus valmida 2028. aasta lõpus,“ prognoosib ta.
Paralleelselt jätkub olemasolevate ruumide uuendamine. „Sel aastal (2026) on plaanis suurloomakliiniku ja hobusekliiniku renoveerimine. Lisaks tuleb kokku tuua hajali asuvad osakonnad – vesiviljelus, tõuaretus, geneetikalabor ja söötmisosakond,“ kirjeldab Tiirats. Eesmärk on koondada kompetents Zoomeedikumi ümbrusse.
Veterinaarharidus kui osa riigi kriitilisest võimekusest
Tiiratsi sõnul ei ole veterinaarharidus pelgalt haridusküsimus. „See on osa Eesti riiklikust kriitilisest võimekusest – bioohutusest, rahvatervisest ja toidujulgeolekust,“ rõhutab ta. Loomataudid, nagu Aafrika seakatk ja linnugripp, kujutavad endast reaalset majanduslikku ja sotsiaalset riski. „Akrediteering näitab riigi suutlikkust ise koolitada kvalifikatsiooniga loomaarste. See vähendab sõltuvust välistööjõust ning suurendab kriisides tegutsemisvõimet.“
Samas on haridustaristu ajale jalgu jäänud. „On selge, et neid asju tuleb lahendada teisiti ja pika perspektiiviga. See puudutab kogu kriitiliselt olulist veterinaaria ja loomakasvatuse arengut,“ ütleb Tiirats.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut tegutseb ühtse tervise („One Health“) põhimõtetest lähtudes, mis käsitlevad inimese, looma ja keskkonna tervist ühe tervikuna. See raamistik on Tiiratsi sõnul vältimatu, sest veterinaarharidus ei toeta üksnes loomade ravi ja heaolu, vaid on otseselt seotud rahvatervise, toidujulgeoleku ja bioohutusega. „See valdkond areneb väga kiiresti. Veterinaarharidus on eelduseks nii teenindussektoris kui ka riiklikus sektoris töötamiseks. Eesti-suguses väikeses riigis on nende erialade spetsialistide vajadus ja vastutus väga suur.“
Hea teada:
Eesti Maaülikooli uue väikeloomakliiniku arhitektuurikonkursi võitis Arhitekt Must OÜ töö „Peegeldus“, mis pälvis žürii hinnangu järgi tunnustuse väga hea kompositsiooni, silmapaistva visuaali ja tugeva funktsionaalsuse eest. Otsustamisel peeti oluliseks, et uus kliinik oleks linnaruumis märgilise tähtsusega, sobituks olemasolevate ülikoolihoonetega ning vastaks nüüdisaegsetele õppe- ja töötingimustele.
Võidutöö autor Rasmus Pikk rõhutas, et „Peegelduse“ keskmes on keskkond, mitte hoone ise. Projekti lahendus sisaldab kahte sisehoovi ning kasutab kergelt peegeldavat materjali, mis toob esile ümbritseva maastiku.
Allikas: EMÜ