Veebruaris külastas Eestit Kasahstani Vabariigi asepõllumajandusminister Jermek Kenžehanulõ koos ametliku delegatsiooniga. Visiidi keskmes oli Eesti ja Kasahstani vaheline põllumajanduskoostöö, eriti Eesti tõuveiste eksport Kasahstani kasvava loomakasvatussektori toetamiseks. Delegatsioon kohtus Maaeluministeeriumi innovatsiooni ja strateegia asekantsleri Tõnis Tänavaga, samuti Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhi Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) esimehe Jane Mättiku ning Põllumajandus- ja Toiduameti esindajaga. Kohal viibisid ETKÜ nõukogu liige Mihke Olt ja ELKS-i juhatuse liige Marko Hiiemäe.
Aseminister kirjeldas kohtumist kui „väga tulemuslikku“ ning rõhutas, et Eestil ja Kasahstanil on mitmeid konkreetseid koostöövaldkondi, mis vajavad edasiarendamist.
Kaubavahetus kasvab
Kenžehanulõ sõnul arutati mitmeid teemasid Kasahstani ja Eesti vahelise põllumajanduskoostöö edendamiseks. „Esimene punkt puudutab meie riikide vahelist põllumajandustoodetega kauplemist. Näiteks oli 2025. aasta lõpuks meie riikide vaheline põllumajandusliku kaubavahetuse käive umbes 37 miljonit USA dollarit. Meie eesmärk on seda summat suurendada,“ ütles aseminister. Kenžehanulõ sõnul on Eesti roll Kasahstani põllumajandustoodete ekspordis juba praegu märkimisväärne ning just seetõttu on Eesti transpordilogistika nende jaoks strateegilise tähtsusega. „Eesti transpordilogistika on väga oluline. Oleme eksportinud 800 000 tonni õliseemneid, kasutades Läänemere sadamaid. Sillamäe, Muuga ja Tallinna sadamad on meie jaoks strateegilised partnerid ja soovime seda koostööd jätkata.“
Kasahstan ekspordib Eesti kaudu peamiselt nisu ja õlikultuure, kuid riik soovib senisest enam keskenduda loomakasvatuse arendamisele. Aseminister Kenžehanulõ selgitas, et Kasahstan on käivitanud ulatusliku riikliku programmi, mille eesmärk on tõsta riigi veisekarja suurus praeguselt kaheksalt miljonilt kaheteistkümne miljonini. Selleks otsitakse Euroopast kvaliteetseid tõuloomi ning Eesti on üks riike, kellega soovitakse koostööd laiendada. „Oleme Kasahstanis välja töötanud programmi farmide ja lihaveiste tootmise arendamiseks. Oleme huvitatud nii lihaveise- kui ka piimakarja impordist Eestist,“ ütles ta, rõhutades, et Eesti loomade kvaliteet ja tervislik seisund vastavad täielikult Kasahstani nõuetele.
Aseministri sõnul on Kasahstanil Eestiga juba arvestatav varasem kogemus. „Oleme viimase viie–kuue aasta jooksul importinud umbes 1600 veist ja soovime seda arvu suurendada,“ märkis ta. Delegatsioon arutas kohtumisel ka praktilisi küsimusi, mis puudutavad elusloomade transporti. „Oleme arutanud veiste impordi ja transpordi mehhanisme – raudtee-, maantee- ja õhutransporti. Meil on kaasas ka ärimehed, kes on valmis kohe läbirääkimisi alustama,“ lisas Kenžehanulõ, rõhutades, et transpordikorraldus tuleb paika panna koostöös Eesti partneritega.
Delegatsiooni koosseis näitas, et Kasahstan ei tulnud Eestisse pelgalt võimalusi kaardistama, vaid otsima konkreetseid lahendusi: kohal olid ka mitme piirkonna kubernerid ja asekubernerid, kelle vastutada on oma regioonide loomakasvatusprogrammide elluviimine.
Veterinaarses mõttes on pilt aseministri sõnul juba selge ja positiivne, mis teeb edasised sammud märksa lihtsamaks. „Veterinaaralase tegevuse osas ei ole meil Eesti veiste suhtes mingeid piiranguid. Teie veterinaarolukord on väga hea – olete vabad sinikeelehaigusest ning suu- ja sõrataudist,“ tunnustas aseminister. Tema sõnul toetab Kasahstani valitsus elusloomade importi ka rahaliselt: „Meil on olemas madala intressiga programmid, mis aitavad põllumeestel veiseid teistest riikidest, sealhulgas Eestist, sisse osta.“
Koostöövõimalused ei piirdu aga ainult loomade impordiga. Aseminister tõi esile, et Eesti on Kasahstani jaoks eeskujuks nii põllumajandusteaduse kui ka digitaliseerimise vallas. „Koostöö põllumajandusteaduses on väga oluline. Toetame üliõpilasvahetust, ühiseid teadusprojekte ja rakendusuuringuid veterinaaria ja loomatervishoiu valdkonnas. Tehnoloogiad arenevad kiiresti ja mõlemad riigid võidavad teadmiste vahetusest,“ ütles ta. Digitaliseerimine oli kohtumise üks põhiteemasid: „Eesti IT- ja digitaliseerimissektor on väga arenenud. Meie eesmärk on integreerida riikide infosüsteeme, et loobuda paberimajandusest ja muuta ekspordi-impordi protsessid digitaalseks. See muudab äritegevuse lihtsamaks ja kiiremaks.“ Kasahstan uurib võimalusi liituda ka Eesti projektidega, mis puudutavad andmevahetust, seiresüsteeme ja farmijuhtimise platvorme.
ETKÜ: Eesti riik peab mõtlema ekspordivõimekuse kasvatamisele
ETKÜ juhi Tanel-Taavi Bulitko sõnul kinnitas kohtumine selgelt, et Eesti loomakasvatussektor on Kasahstani jaoks strateegiline partner nii liha- kui ka piimaveiste osas. „Kasahstan on algatamas riiklikku programmi, millega soovitakse tõsta veisekarja suurus praeguselt kaheksalt miljonilt kaheteistkümne miljonini. Selleks otsitakse Euroopast kvaliteetseid loomi ning kuna Eestiga on varasem koostöö olemas ja seda toetab aktiivselt ka Kasahstani Eesti saatkond, on see meile väga oluline võimalus,“ ütles Bulitko. Tema sõnul on Eestil Kasahstaniga juba arvestatav kogemus: riiki on eksporditud nii lihaveiseid kui ka piimaveiseid. Viimane suurem kogus piimaveiseid müüdi riiki 2024. aastal ning tagasiside oli positiivne. Kuigi vahepeal on Kasahstan veiseid ostnud Ameerika Ühendriikidest, on ostupoliitika siingi muutunud. „Nad on tunnustanud Euroopa loomi ja öelnud, et need sobivad nende tingimustesse paremini kui Ameerika päritolu loomad,“ lisas ta.
Bulitko rõhutas, et Eesti tugevuseks on kõrge loomatervise tase veisekarjades ning ekspordiks vajalikud sertifikaadid on olemas. „See tee on avatud ja meil on kogemus olemas. Probleem ei ole kvaliteedis, vaid mahtudes – Eesti on väike ja Kasahstani soovitud kogused on suured,“ selgitas ta. Suurimaks väljakutseks on tema sõnul transpordi korraldamine, sest Venemaa kaudu liikumine ei ole praegu võimalik. „Tõenäoliselt jääb üle lennutransport, kuid peame leidma lahenduse, mis tagab loomade heaolu ja on majanduslikult mõistlik. Teoreetiliselt on võimalik ka meretransport Musta ja Kaspia mere kaudu, mida oleme kasutanud Usbekistani ekspordi puhul – loomad jõudsid kenasti kohale, kuid teekond kestab kaks nädalat. Siis tekib küsimus, kas lennutranspordi kõrgem hind kaalub selle ajakulu üles,“ ütles Bulitko. Tema sõnul on Kasahstanil huvi nii liha- kui ka piimaveiste vastu ning Eesti peab mõtlema, kuidas oma loomakasvatussektorit kasvatada, et ekspordivõimekust suurendada.
Hea teada:
ETKÜ-l on Kasahstanis koostööorganisatsioonid kasahstani herefordi- ja anguseühingute näol ning kohaliku veisetõu qazaq aqbas (kasahhi valgepealine veis) kasvatajad.
Fotogalerii autor: J. Nemvalts.
