Sepa talu pererahvas on kümne aastaga tõestanud, et teadmistepõhine tegutsemine, järjekindlus ja uuendusmeelsus on lihaveisekasvatuse tuleviku alus. Kui küsida, millisena nad ise näevad Eesti lihaveisesektori olukorda, siis nende sõnul on lihaveisesektor täna strateegilises punktis, kus vastandlikud trendid põimuvad. „Ühelt poolt on tootjate arv ja loomade hulk vähenenud, mis tekitab küsimusi sektori jätkusuutlikkuse kohta. Teisalt kasvab ühiskondlik ootus kohaliku toidu, varustuskindluse ja maaelu elujõulisuse suhtes, mis annab lihaveisekasvatajale üha selgema rolli,“ kirjeldavad nad protsesse.
Nende hinnangul ei ole lihaveisekasvataja pelgalt tootja, vaid regionaalse majanduse ja toidujulgeoleku kandja, kelle töö ulatub kaugemale farmi piiridest. Sellises olukorras ei peaks „oma koha“ leidmine olema ellujäämisvõitlus, vaid teadlik valik panustada kvaliteeti, kestlikkusse ja pikaajalistesse partnerlussuhetesse. Hiiemäed rõhutavad, et kui riiklik poliitika toetab investeeringuid, noortalunike järelkasvu ja õiglasemat väärtusahela jaotust, on sektoril olemas väga selge tulevik. „Eesti lihaveisekasvatajal on oma koht olemas – küsimus on vaid selles, kui tugevalt ühiskond väärtustab kohalikku tootmist ja kui stabiilse keskkonna suudame selle arenguks luua,“ tõdevad nad.
Kvaliteet esikohal
Marko ja Lisanna Hiiemäe teekond lihaveisekasvatusse ei olnud ette planeeritud, vaid algas juhuslikust huvist, mis kasvas sügavaks arusaamise otsinguks. Nad on õppinud nii koolitustel kui ka teiste kasvatajate kogemustest, sest Eesti lihaveisekasvatus tugineb suuresti kogukondlikule teadmiste vahetusele. Nende sõnul liiguvad parimad praktikad kasvatajate vahel just avatud suhtluse ja ühise õppimise kaudu. Paigalseis ei ole nende jaoks kunagi olnud valik – iga aasta on toonud uusi teadmisi, üllatusi ja vajaduse kohaneda.
Hiiemäed ütlevad, et neid inspireerib eelkõige kirg loomade ja looduse vastu, soov luua uusi lahendusi ning panustada kohalikku majandusse. Need hoiakud hoiavad elus motivatsiooni pakkuda kvaliteetset, jätkusuutlikku ja kohalikku toitu ning kujundavad kogu Sepa talu arengut. Just selles kontekstis on oluline ka Marko Hiiemäe praktiline kogemus Liivimaa Lihaveise tootmispoolel, kus ta puutub igapäevaselt kokku liha väärindamise, kvaliteedikontrolli ja tootmisettevõtte väljakutsetega. Tema töö annab talle vahetu arusaama sellest, millised on turu tegelikud vajadused, millised jaotustükid on nõutud, kuidas mõjutavad tootmistsüklid lõpptoodangu kvaliteeti ning millised kitsaskohad tekivad väärtusahelas alates loomakasvatusest kuni jaemüügini. See kogemus aitab Hiiemäedel teha farmis otsuseid, mis arvestavad kogu liha teekonda, mitte ainult karja kasvatamist. See on ka üks põhjusi, miks nende toodang on hinnatud nii tarbijate seas kui ka Liivimaa Lihaveise tootmisliinil, kus paljud nüansid määravad tulemuse.
Hiiemäed rõhutavad, et kvaliteetne liha ei ole juhus, vaid süsteemne töö, mis algab teadlikust peremehest. Hea geneetiline baas, läbimõeldud pidamistingimused, stressivaba keskkond ja kvaliteetne sööt on nende sõnul neli alustala, mis määravad looma arengu ja liha lõppkvaliteedi. Kui need on paigas, tuleb ka kvaliteet. Samas ei tohi unustada, et maailm muutub kiiresti ning vanade teadmiste peale lootma jäämine ei ole enam võimalik. „Kes täna ei õpi, jääb maha,“ ütleb Marko Hiiemäe, rõhutades, et lihaveisekasvatus on valdkond, kus pidev areng on vältimatu.
See põhimõte on saatnud kogu ettevõtte Sepa Veised arengut – alates karja kasvatamisest kuni tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseni. Marko kogemus tootmisettevõttes annab talle ka selge pildi sellest, kuidas farmi otsused mõjutavad hilisemat liha väärindamise protsessi.
Wagyū kui teadlik strateegia
Kui esimesed loomad saabusid Sepa tallu 2016. aastal, ei olnud Hiiemäedel veel selget visiooni, kuhu nad välja jõuda tahavad. Kümne aastaga on aga kogunenud nii teadmised kui ka kogemused, mis on kujundanud nende ettevõtte üheks Eesti lihaveisekasvatuse eristuvaks tegijaks. Täna majandab pere Tori vallas ligi 400 hektaril ning kasvatab Eestis üht suurimat Jaapani wagyū tõugu lihaveiste karja. Wagyū valik ei olnud juhuslik, vaid lähtus arusaamast, et nad ei soovi kasvatada liha kogust, vaid kvaliteeti. „Kui me ise sööme, tahame süüa hästi. Wagyū liha on ehe, marmorjas ja maitsev ning sobib hästi kasvatamiseks meie maa ja kliimaga,“ ütleb Marko.
Nende jaoks on kvaliteet tervik, mis hõlmab loomade geneetikat, sööta, karjatamise süsteemi ja loomade rahulikku käsitlemist. Just wagyū kasvatamine on toonud neile ka sügavama arusaama sellest, kuidas mõjutavad väikesedki nüansid liha marmoriseerumist, tekstuuri ja maitseprofiili ning kuidas peab tootmisettevõte sellist liha käsitlema, et selle potentsiaal ei läheks kaduma.
Rohumaad, mis näitavad muutust
Oluline osa Hiiemäede tööst on portsjonkarjatamine ja rohumaade taastamine. Nad rakendavad taastava põllumajanduse põhimõtteid, mis toetavad mullastiku elurikkust ja rohumaade vastupidavust. Aastate jooksul on nad näinud oma heinamaadel selget muutust: taimede mitmekesisus on kasvanud, rohumaad on tugevamad ning loodus reageerib positiivselt. „Me ei tee kõike täpselt nii, nagu raamatus kirjas, aga näeme, kuidas loodus ärkab ellu. See ei ole juhus,“ ütleb Marko.
Nende jaoks ei ole mahepõllumajandus pelgalt sertifikaat, vaid loomade tegelik heaolu ja aus tootmine, mis loob usaldusväärse ja kestliku süsteemi. Just rohumaade taastamine on oluline ka tootmisettevõtte vaates, sest kvaliteetne sööt mõjutab otseselt liha maitseomadusi, rasva koostist ja marmoriseerumist. Marko kogemus Liivimaa Lihaveises kinnitab talle iga päev, et looma heaolu ja söötmise kvaliteet on nähtavad ka lõpptootes – ning see teadmine on kujundanud nende farmi otsuseid rohkem, kui nad alguses oskasid aimata.
Tunnustused, mis kinnitavad valitud suunda
Sepa Veised OÜ on pälvinud mitmeid äramärkimisi, sealhulgas tiitli „Parim talu Eestis 2023“ ning Tori valla aasta ettevõtte nimetuse ja “Aasta tõuaretaja 2025” tunnustuse. Nende tööd on hinnatud nii keskkonnateadliku majandamise kui ka sektori arendamise eest.
Hiiemäed on olnud ka Aasta Põllumees 2025 nominendid, mis kinnitab nende järjekindlat panust Eesti põllumajandusse. Kuigi Sepa talu on olnud nähtav Avatud talude päeval ja muudel ettevõtmistel, ei ole kogukonna kaasamine nende jaoks eesmärk omaette, vaid loomulik osa toimivast talupidamisest. Nende fookus on eelkõige loomadel, maadel ja kvaliteetsel toodangul – kõigel, mis loob tugeva ja kestliku põllumajanduse vundamendi.
Hiiemäede sõnul on Aasta Lihaveisekasvataja tiitel kinnitus, et nad on õigel teel. „See on sümbol pühendumusest, kogemustest ja visioonist, mida oleme aastaid koos üles ehitanud. Tunnustus kannab ka sõnumit, et Eesti lihaveisekasvatus ei ole pelgalt äri, vaid pikaajaline missioon – kasvatada kvaliteetset liha, säilitades loodust ja mõeldes sellele, et kõik, mis meist maha jääb, oleks tugevam ja rikkalikum,“ räägivad nad.
Nad lisavad, et see on ka positiivne signaal tarbijatele: Eestis kasvatatud liha on kõrgelt hinnatud ning selle taga seisab usaldusväärne ja kvaliteedile orienteeritud tootja.
ETKÜ juhatuse esimees Tanel Taavi Bulitko sõnul on Hiiemäede tunnustamine hea märk sellest, et nende järjekindlat ja sisukat panust on sektoris laiemalt märgatud. „Sepa talu ei ole lihtsalt edukas ettevõte, vaid üks neist majapidamistest, mis näitab, kuidas teadmistepõhine lähenemine, kvaliteedile orienteeritus ja taastava põllumajanduse põhimõtted võivad kujundada lihaveisekasvatuse tulevikku,“ märgib ta.
Lisanna ja Marko Hiiemäega vestles Juuli Nemvalts.