• mai 25, 2026

Läinud aasta lõpus toodeti Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) Keava seemendusjaamas esimest korda suguselekteeritud spermat kohalikelt aretuspullidelt. Töid teostas Sexing Technologies mobiilne spermide suguselekteerimise labor. Kokku toodeti seemendusdoose 13 holsteini- ja 5 aberdiin-anguse pullilt. Piimaveistelt toodeti seemendusdoose eelistatult emasjärglaste saamiseks, kuid lihaveiste puhul saab seemendusdoosi valida nii pull- kui lehmjärglase saamiseks.

ETKÜ seemendusjaamast valiti sorteerimiseks välja holsteini ja aberdiin-anguse tõugu pullid, kes on nii kõrge geneetilise väärtusega kui ka heal tasemel sperma tootmise võimega. Sperma kvaliteet läbis range kontrolli nii enne kui ka peale sorteerimist, et tagada seemendusdooside kõrge kvaliteet peale mitu tundi kestnud rakkude sorteerimist ja sügavkülmutamist. Laboratoorium töötas ööpäevaringselt, kuna sorteerimine toimub rakk raku haaval. Seemendusdooside saamiseks liiguvad spermid läbi sorteri kiirusel 40 000 rakku sekundis, mis tähendab, et kolme ejakulaadi sorteerimiseks pidid töötama kõik kuus sorterit ööpäevaringselt.

Mille poolest eristub ETKÜ-s toodetud sperma importspermast

Piimatõugu aretuspullid, kellelt suguselekteeritud spermat toodeti, on sündinud 2022.–2024. aastal ja pärinevad Hollandist ning Saksamaalt. Tegemist on genoompullidega, kes oma aretusnäitajate poolest vastavad ETKÜ hinnangul Eesti piimakarjade vajadustele.

Kõrgetoodanguliste loomade puhul, kelle tiinestumine võib olla problemaatiline, mängib spermide arv doosis olulist rolli. Seetõttu sisaldavad ETKÜ-s toodetud piimaveiste suguselekteeritud spermadoosid topeltkoguse ehk neli miljonit seemnerakku (4M).  Seni Eestisse imporditud suguselekteeritud seemendusdoosid on sisaldanud kaks miljonit (2M) seemnerakku. Ka maailmas seni avaldatud andmed kinnitavad, et 4M-spermaga on tiinestumine 7–8% parem võrreldes 2M-doosidega seemendades ^*-***.

Lisaks saame olla kindlad, et kohapeal toodetud seemendusdoosides on kvaliteetseid   seemnerakke rohkem, kui suguselekteerimisega tegeleva ettevõtte ST Genetics seatud miinimumnõuded ette näevad. Kui sulatusjärgne spermide üldliikuvus võib kolme tunni möödudes olla minimaalselt 30%, siis ETKÜ pullidel oli see keskmiselt 56%. Teine viljastumise juures oluline mõõdik nagu akrosoomi terviklikkus oli Eestis toodetud suguselekteeritud seemendusdoosides keskmiselt 80%, samas kui minimaalselt võib see olla 50%. Järgnevalt on ETKÜ-l plaanis koguda andmeid 4M-spermaga seemenduste tulemuste kohta ka Eesti farmides.

Lihaveise sperma kasutamine piimakarjades

Lihatõugu veised, kellelt spermat sorteeriti, olid Eesti päritolu ja nende valikul osutus määravaks järjest suurenev nõudlus lihaveise sperma järele. Kõigi viie aberdiin-anguse pulli puhul sorteeriti spermat paralleelselt X- või Y-sugukromosoomi sisaldavatesse fraktsioonidesse, et seda saaksid kasutada nii piima- kui ka lihaveisekasvatajad. Seega peab sperma ostmisel avaldama soovi, kas soovitakse emas- või isasjärglast. Samuti saab lihaveise suguselekteeritud sperma ostja valida, kas soovib, et seemendusdoosis oleks neli miljonit või kaks miljonit spermi.

NB! ETKÜ pullide suguselekteeritud spermadoose on võimalik valida e-poes (lihaveised, piimaveised).

Meelespea suguselekteeritud sperma kasutamisel

Suguselekteeritud sperma kasutamine on Eestis järjepidevalt kasvanud. Jõudluskontrolli andmetel teostati eelmisel aastal kõikidest esmakordsetest seemendustest EHF lehmikutel 43% suguselekteeritud spermaga. Lehmadel oli vastav arv 14%. Tiinestumise tulemused suguselekteeritud spermaga esmakordsete seemenduste järel olid EHF lehmikutel 50,8% ja lehmadel 39,4%. Tavasperma kasutamine andis 8–9 protsendipunkti võrra kõrgemaid tulemusi (vastavalt 59,1% ja 47,6%).

Selleks, et saavutada suguselekteeritud spermaga seemendamisel paremaid tulemusi, on soovitatav:

• Seemendamisel suguselekteeritud spermaga on tiinestumise parandamiseks väga tähtis lehmikute ja lehmade valimine.
• Seemendatavad lehmikud peavad vastama järgmistele nõuetele: vanus 13–15 kuud, kehakonditsioon (BCS) 3–3,5, kehamass piimaveistel 55–60%, lihaveistel 65–70% täiskasvanud looma kehamassist.
• Lehmikutel on enne seemendust vajalik günekoloogiline uurimine, et teha kindlaks, kas suguelundid on normaalselt arenenud ja puuduvad patoloogilised muutused.
• Lehmad peavad olema normaalses toitumuses (kehakonditsioon e BCS 2,75–3,25), kliiniliselt terved, neil ei tohi esineda jäsemehaigusi, mastiiti, poegimisjärgset emakapõletikku ega ainevahetushäireid.
• Seemendada võib nii spontaanselt indlevaid loomi kui ka kasutades erinevaid sünkroniseerimise skeeme.
• Optimaalne seemenduse aeg suguselekteeritud spermaga seemendamisel on vähemalt 12 tundi (14–24 tundi) peale inna algust.
• Veenduge, et loomal, keda plaanitakse seemendada, on innatunnused selgelt väljendunud.
• Suguselekteeritud spermaga seemendusdoosi sulatamine toimub 40 sekundi jooksul 37 °C vees.
• Vees soojenenud kõrs ei tohi uuesti maha jahtuda, seepärast peab seemendusriistastik olema eelsoojendatud ja hoitud soojas kuni seemenduseni.
• Korraga võib sulatada ühe kõrre, mis tuleks seemendada viie minuti jooksul peale seda, kui on kindlaks tehtud, et loom tõesti indleb.

* https://www.nature.com/articles/s41598-021-96834-2

** https://www.cambridge.org/core/journals/animal/article/review-semen-sexing-current-state-of-the-art-withemphasis-on-bovine-species/8B48AC04AB731B00C24405F1EFD57169#ref27

*** https://www.icbf.com/sexed-semen-2/

Artikli autorid:

• Eesti Maaülikool, tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli teadur Triin Tintse
• Eesti Maaülikool, sigimisõpetuse vanemlektor Ants Kavak

Suguselekteeritud sperma uuringuid toetas projekt nr RE.5.04.25-0863 „Täppislahendused veiste aretuses“, mida rahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Jaga seda uudist: