Halinga biogaasijaama valmimisele andis olulise tõuke kaks aastat tagasi ettevõtte enamusosaluse omandanud börsiettevõte AS Infortar, kelle investeerimisvõimekus ja kogemus energeetikasektoris aitasid unistuse ja aastaid küpsenud idee lõpuks teoks teha. Juuni keskel avatud rohegaasijaam valmis veidi enam kui aastaga. 15 miljoni euro suurune investeering viib ellu aastaid küpsenud plaani väärindada loomasõnnik ja biojäätmed taastuvaks gaasiks.
Projekti maksumusest viis miljonit eurot kaeti Euroopa Liidu NextGenerationEU vahenditest Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ning jaamast kujuneb Peetsoni sõnul oluline osa Halinga pikaajalisest arenguplaanist.
Koht tulevikule
Biogaasijaama rajamise mõte sündis ajal, mil Halinga uut piimafarmi alles kavandati. Tollal polnud teada, kas selline investeering kunagi teoks saab, kuid otsustati selline võimalus kavandina esitada. „See oli tol ajal täiesti uitmõte. Joonistasime lihtsalt farmi planeeringusse koha biogaasijaamale juhuks, kui see aeg kunagi kätte jõuab,“ meenutab Peetson.
Kui Infortar 2024. aastal Halinga enamusosaluse omandas, olid detailplaneering, vajalikud keskkonnamenetlused ja ehitusõigus juba olemas. Seetõttu ei kulunud aega uue asukoha otsimisele ega planeeringute muutmisele – need otsused olid tehtud juba aastaid varem. Peetsoni sõnul oligi just ettevalmistus üks põhjustest, miks ühine arusaam kiiresti tekkis. „Meil oli koht olemas ja vajalikud planeeringud tehtud. See oligi üks nendest paljudest põhjustest, miks me täna siin valminud jaama juures seisame.“
Suure investeeringu puhul oli oluline ka see, et projektile leiti kogenud ehituspartner. Hanke tulemusel valiti Saksamaa ettevõte, kellel on seljataga rohkem kui 80 biogaasijaama rajamist. Peetson tõstab esile ka kohaliku omavalitsuse ja teiste osapoolte koostöövalmidust. „Põhja-Pärnumaa vallas, kus energiatootmist on palju, ei kulutatud energiat vastasseisudele, vaid küsimustele lahenduste leidmisele,“ tõdes ta.
Maavara põllul
Raul Peetson usub, et Eesti põllumajanduse järgmine arenguhüpe ei sünni üksnes suuremast piimatoodangust, vaid sellest, kui hästi suudetakse olemasolevat toorainet väärindada. Selle mõtte illustreerimiseks toob ta ootamatu võrdluse Eesti maavaradega. „Kui me vaatame kogu Eestit, siis oleme harjunud mõtlema, et meie maavarad on paekivi, põlevkivi. Meie varandus on mets. Mina lisaks sinna ka rohu, mis kasvab meie maal.“
Peetsoni sõnul algab just sealt ahel, kus heinast saab sööt lehmadele, piimast ekspordiartikkel ning sõnnikust rohegaas. Pärast gaasi tootmist jõuab digestaat tagasi põldudele, aidates kasvatada uut saaki.
Halinga pilk ulatub juba järgmisse etappi. Nende hinnangul peitub järgmine arenguvõimalus selles, kuidas pärast gaasi tootmist alles jäävat digestaati senisest targemalt väärindada. Koostöös teadlastega soovitakse jõuda lahendusteni, kus väetise koostist saab kohandada vastavalt konkreetse põllu vajadustele.
Selle mõtte taga ei näe Peetson üksnes põllumajanduse arengut, vaid laiemalt Eesti majanduse konkurentsivõimet. „Me toodame siin midagi ise. Kõik maksud … sotsiaalmaksud, aktsiisimaksud jne – kõik see raha jääb Eestisse. Jõukus tuleb sellest, kui me toodame siin midagi sellist, mida Eestist välja müüa saab,“ tõdeb ta.
Järgmine samm
Uue tootmiskompleksi käivitamine tähendab ettevõtte jaoks senisest hoopis teistsugust tööetappi. Kui ehitus on lõppenud, tuleb nüüd hakata mõistma, kuidas jaam igapäevases töös käitub ning millised lahendused annavad parima tulemuse. „Kõigepealt on meil tarvis jaam korralikult tööle saada. Me peame seda jaama tundma õppima. Iga asi, mis tuleb juurde, annab talle oma käekirja,“ lausub Peetson.
Uus ei ole ainult tehnoloogia. Ka inimesed, kes hakkavad jaama igapäevaselt käitama, koguvad alles kogemusi. Jaama käitamine ning sellega seotud logistika annavad tööd kokku kaheksale inimesele. Samal ajal mõeldakse juba järgmistele sammudele. Ettevõte plaanib võtta kasutusele biometaanil töötavad veokid ning peab tõenäoliseks, et piirkonda tekib tulevikus ka gaasitankla. See aitaks kasutada kohapeal toodetud gaasi ka transpordis ning looks piirkonda uue taristu.
Peetsoni sõnul loob biogaasijaam head eeldused ka piimatootmise kasvatamiseks, sest nüüd on olemas uus võimalus sõnniku väärindamiseks. Kus ja kui kiiresti järgmine investeering sünnib, on veel vara öelda. Ühes on ta aga kindel – areng ei lõpe koos ühe projekti valmimisega. Nagu biogaasijaamagi puhul, hakkab järgmine mõte küpsema juba enne, kui eelmine on lõpuni valmis.
Fotogalerii autor: J. Nemvalts.
