Üldkoosolekul võeti esmalt vaatluse alla ühistu juhtimisega seonduv. Nõukogu hinnangul vajab kasvav organisatsioon senisest selgemat vastutuse jaotust ning suuremat juhtimisvõimekust. Tõnu Posti sõnul on nõukogu viimase aasta jooksul arutanud põhjalikult ETKÜ juhtimiskorraldust ning jõudnud järeldusele, et senine mudel ei toeta enam organisatsiooni arengut piisavalt. „Täna on tegelikult Taneli peale jäänud liiga palju. Ühes päevas on ikka 24 tundi ja me ei jõua alati õigel ajal õigesse faasi. Sellepärast oleme leidnud, et juhtimisstruktuuri tuleb muuta,“ kommenteeris algatatud muutusi Post. Edaspidi juhib ETKÜ-d kolmeliikmeline juhatus. Juhatuse esimehena jätkab Tanel-Taavi Bulitko, juurde lisandus kaks juhatuse liiget: Triin Tintse, kes juhib aretusosakonda ja Katrin Reili, kelle vastutusalaks jääb müügiosakonna töö koordineerimine. Post rõhutas, et eesmärk ei ole jagada organisatsiooni kolmeks eraldiseisvaks üksuseks, vaid luua tugev juhtimismeeskond, kus otsuseid tehakse ühiselt.
Juhtimisreformi kõrval peab nõukogu oluliseks ka ETKÜ veiste kogumis- ja ekspordivõimekuse suurendamist. Selleks jätkuvad läbirääkimised uue farmikompleksi omandamiseks, mis looks täiendava võimekuse loomade kogumiseks ning aitaks valmistuda võimalikeks Euroopa Liidu muudatusteks noorloomade transpordinõuetes.
Embrüotehnoloogia on järgmine suur arenguhüpe
Kui Post rääkis oma sõnavõtus organisatsiooni ülesehitusest, siis Bulitko vaatas juba järgmisse arenguetappi. Tema sõnul liigub maailma tõuaretus üha enam embrüotehnoloogia, genoomselektsiooni ja täppisaretuse suunas ning Eesti peab selles arengus kaasas olema. Üheks suuremaks eesmärgiks nimetas ta rahvusvahelistele nõuetele vastava embrüote tootmise labori rajamist Eestisse. „Tahaksime, et meil oleks Eestis samasugune tunnustatud embrüote tootmise labor nagu on täna sperma tootmise poole pealt. Kõige tähtsam järgmine samm on arutelu loomapidajatega, äriplaani koostamine ning seejärel oleks võimalik 2027. aastal projekt esitada,“ ütles Bulitko.
Tema sõnul ei sünni selline investeering üleöö. Esmalt tuleb hinnata projekti majanduslikku tasuvust ning kaasata arutelusse loomakasvatajad, kuid eesmärk on luua labor, mis võimaldaks pakkuda tipptasemel embrüote tootmise teenust Eestis ning tugevdaks kodumaise aretuse konkurentsivõimet. Bulitko hinnangul on selle eesmärgi suunas juba esimene oluline samm tehtud. Möödunud aastal jõudis Eestisse esimest korda suguselekteeritud sperma tootmise mobiilne labor, mis töötas siin ligi kolm nädalat. „See oli tegelikult üks unistus, mida me olime oodanud. Mobiilne laboribuss oli Eestis praktiliselt kolm nädalat ja töötas ööpäevaringselt,“ ütles ta. Koostöös USA suurettevõtte ST Geneticsiga toodeti selle aja jooksul 7240 doosi suguselekteeritud spermadoosi. Bulitko sõnul on nüüd eesmärk suurendada selle materjali kasutamist Eesti karjades ning muuta uus tehnoloogia loomakasvatajatele senisest paremini kättesaadavaks.
Veisearetuse areng ei piirdu aga ainult embrüotehnoloogiaga. ETKÜ panustab üha enam genoomtestimisse, lihaveiste jõudluskatsetesse ning uute aretusväärtuste väljatöötamisse. Lihaveiste jõudluskatses hinnatakse juba täna genoomi ja lihakvaliteeti ning järgmise sammuna soovitakse hakata mõõtma ka loomade metaanieritust.
Aretus vajab investeeringuid ja riigi tuge
Bulitko sõnul kuulus ETKÜ-sse möödunud aasta lõpu seisuga 327 liiget ning ühistu teenuseid kasutas kokku 378 klienti. Suuremad liikmeskonnad asuvad Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Saaremaal ning kollektiivliikmetena kuuluvad ühistusse ka Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Eesti Maakarjakasvatajate Selts.
Majandusaastal töötas ETKÜ-s keskmiselt 41 inimest ning investeeringuid tehti 1,44 miljoni euro eest. Suurima osa sellest moodustasid aretusmaterjali ost, genoompullide soetamine ning seemendusjaama ja farmide tööks vajaliku tehnika uuendamine. Järgmise kahe aasta investeeringuvajadus ulatub Bulitko sõnul juba 4,6 miljoni euroni. Samal ajal teeb muret riikliku aretustoetuse vähenemine. „Kui vaatame toetuste taset, siis peame järjest rohkem suutma aretustegevust ise rahastada. Samas on paljud teenused meie liikmetele tasuta ning teistes riikides toetab riik näiteks genoomselektsiooni oluliselt suuremas mahus kui Eestis,“ märkis ta.
Eesti tõuaretust märgatakse üha enam ka rahvusvaheliselt
Bulitko sõnul on ETKÜ üks olulisemaid ülesandeid aidata Eesti tõuloomadel ja aretusmaterjalil jõuda välisturgudele. Kuigi maailmaturu olukord muutub kiiresti ning loomataudid ja geopoliitilised pinged mõjutavad üha enam kaubandust, püsib Eesti tõuloomade vastu huvi jätkuvalt suur. Nii ulatus möödunud aastal ETKÜ müügitulu 15,6 miljoni euroni, millest 13,2 miljonit eurot moodustas loomade müük. Ühistu vahendusel müüdi kokku 5642 veist ning ETKÜ osa kogu Eesti veiste ekspordikäibest ulatus ligikaudu viiendikuni.
Bulitko rõhutas, et ühistu peamine fookus ei ole kunagi olnud tavapärane loomakaubandus, vaid kvaliteetsete tõuloomade eksport. „Meie põhisuund on ikkagi tõuloomad, kus oleme oma valdkonnas liidrid,“ ütles ta. Suurimaks sihtturuks kujunes eelmisel aastal Aserbaidžaan, kuhu eksporditi kõige enam tiineid tõumullikaid. Märkimisväärses mahus müüdi mittetiineid mullikaid Türki ning tõupulle peamiselt Lätti ja Leetu. Samal ajal on senine oluline sihtturg Usbekistan jäänud keerulisse olukorda, sest transiidiprobleemide tõttu on loomade transport kallinenud enam kui viis korda.
Bulitko juhtis tähelepanu ka sellele, et Euroopa veiseturg on taas muutumas. Sinikeele haiguse piirangute leevendamine võimaldab mitmel riigil eksporti suurendada ja taaskäivitada ning see avaldab survet ka hindadele. „Praegu on Euroopas veiste hinnad langustrendis. Konkurents muutub järjest tihedamaks ja peame sellega arvestama,“ märkis ta.
Heaks näiteks Eesti aretustöö kvaliteedist nimetas Bulitko Eestis toodetud sperma edukat eksporti Türki. Tema sõnul oli selleks vaja täita väga ranged veterinaarnõuded ning protsess nõudis pikka ettevalmistust. „Need nõuded olid väga keerulised, kuid saime sellega hakkama,“ tunnustas Bulitko ETKÜ aretusosakonna senist juhti Anneli Härmsoni.
Tema sõnul soovib ühistu suurendada just Eestis toodetud sperma osakaalu, kuigi maailma tipptasemel geneetilise materjali sisse ostmine jääb ka edaspidi oluliseks. Möödunud aastal toodeti ETKÜ seemendusjaamas üle 201 000 spermadoosi ning realiseeriti enam kui 425 000 doosi. Oma toodangu osakaalu kasvule aitas oluliselt kaasa just ekspordivõimaluste suurenemine.
Eesti karjade kvaliteet püsib Euroopa tipus
Bulitko sõnul on Eesti loomakasvatuse suurim tugevus jätkuvalt kõrge aretustase. Kuigi Eesti moodustab Euroopa Liidu piimalehmade arvust vaid umbes 0,4 protsenti, kuuluvad meie karjad tootlikkuselt Euroopa tippu.
Jõudluskontrollis osaleb 96 protsenti Eesti piimalehmadest ning möödunud aastal suurenes nii jõudluskontrollis olevate lehmade arv kui ka kogupiimatoodang. Esimest korda ületas Euroopa Liidu keskmine piimatoodang 8000 kilogrammi lehma kohta, kuid Eesti keskmine ulatus juba 11 353 kilogrammini, mis hoiab Eestit jätkuvalt Euroopa tipus.
Jõudluskontrollis olevates holsteini karjades lüpsti keskmiselt üle 12 tonni piima lehma kohta. Möödunud aasta üheks tähelepanuväärsemaks saavutuseks nimetas Bulitko Valjala POÜ lehma Karamella tulemust – neljandal laktatsioonil tootis ta 24 141 kilogrammi piima. „Ma vaatasin juba tema viiendat laktatsiooni ja pakuksin, et sama lehm ületab selle rekordi veel kord,“ ütles Bulitko. Silmapaistvalt on jätkanud ka Kõljala POÜ lehm Messi, kelle eluea piimatoodang läheneb juba Eesti punase tõu senisele rekordile.
Samas teeb ETKÜ-le muret Eesti punase tõu jätkusuutlikkus. Viimase viie aastaga on punase tõu lehmade arv vähenenud ligikaudu 2000 looma võrra ning praegu on neid alles umbes 8000. „Kui paneme samas tempos veel viis aastat edasi, siis peame tõsiselt küsima, mis sellest tõust edasi saab,“ lausus Bulitko.
Ka lihaveisekasvatuses nähakse suuremat arenguruumi. Ammlehmade arv ei ole veel taastunud varasematele tasemetele, kuid huvi sektori vastu kasvab ning tänavu on mitmed noored taotlenud lihaveisekasvatuse arendamiseks noortaluniku toetust. Jõudluskontrollis on jätkuvalt kõige rohkem aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnevad limusiin, hereford, šarolee ja simmental. Möödunud aastal lisandus Eesti lihaveisekarjadesse ka uus tõug – Speckle Park.
Teadus ja aretus käivad käsikäes
Bulitko sõnul sõltub Eesti tõuaretuse konkurentsivõime üha enam teadus- ja arendustegevusest. Seetõttu teeb ETKÜ tihedat koostööd Eesti Maaülikooli, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i ning teiste teadus- ja arenduspartneritega, et tuua loomakasvatusse uusi teadmisi ja tehnoloogiaid.
Ühe olulisema suunana tõi ta välja lihaveiste genoomtestimise, mille eesmärk on muuta aretus täpsemaks ja tõhusamaks. Samuti jätkub töö piimaveiste uute aretusväärtuste väljatöötamisega ning aretusplaanide täiustamisega. Kuigi üks tänavune PRIA projektitaotlus rahastust ei saanud, ei kavatse ühistu teadusarenduses tempot maha võtta. „Meile tundub, et seekord jäid Maaülikooliga koostöös tehtud projektid rahastuseta, kuid see ei tähenda, et need teemad kaoksid. Vastupidi – need on Eesti tõuaretuse tuleviku seisukohalt väga olulised,“ ütles Bulitko.
Tema sõnul oli oluline samm ka embüosiirdamise eeluuringu lõppemine, mis annab aluse järgmisteks otsusteks. Kui loomakasvatajad ja ühistu peavad embrüotehnoloogiat perspektiivikaks ning valmib põhjalik äriplaan, soovitakse 2027. aastal taotleda toetust juba täismahus embrüolabori rajamiseks.
Loomataudid võivad hetkega muuta kogu turu
Lisaks tehnoloogia arengule tuleb Bulitko sõnul järjest enam arvestada loomataudidega, mis mõjutavad otseselt nii loomade liikumist kui ka rahvusvahelist kaubandust. Möödunud aasta tõi kogu Euroopale valusa õppetunni – suu- ja sõrataud ning sinikeele haigus muutsid mitmel turul senise olukorra täielikult. Eestis on seni õnnestunud veiste hulgas taudide puhanguid vältida, kuid Bulitko sõnul ei tohi valvsust kaotada. „Kui rääkisin eelmisel kuul Hollandi farmeriga, kirjeldas ta sinikeele haigust kui oma elu suurimat katastroofi. Hommikul olid lehmad terved, õhtuks surnud. Kahe päevaga hukkus enam kui 10% karjast ja riik sellist kahju ei hüvitanud, kuna seda haigust ei käsitleta eriti ohtliku loomataudina,“ rääkis ta. Selleks et Eesti loomakasvatus oleks võimalike kriiside korral paremini valmis, osaleb ETKÜ mitmes tauditõrjeprogrammis. Ühe suurema projektina jätkub veiste rinotrahheiidi ja viirusdiarröa tõrje, mis aitab parandada Eesti karjade tervisestaatust ning lihtsustab tulevikus loomade eksporti.
Bulitko sõnul näitas möödunud aasta ka seda, kui oluline on ETKÜ veiste kogumiskeskus. „Kuna mitmed meie loomapidajad ei soovinud loomataudide ohu tõttu, et välisostjaid farme külastaksid, siis suurenes kogumiskeskuse roll loomade müügil märgatavalt. Samas tähendab loomade pikem viibimine keskuses, et senine võimekus hakkab ammenduma, mistõttu peab ühistu otsima uusi lahendusi,“ osutas ta.
Eesti tugevus on inimesed ja rahvusvaheline koostöö
Bulitko rõhutas, et Eesti tõuaretuse edu ei sünni ainult laborites ega farmides, sama oluline on rahvusvaheline koostöö ning uute teadmiste toomine Eestisse. Viimase aasta jooksul osalesid ETKÜ esindajad maailma Herefordi konverentsil Ameerika Ühendriikides, Euroopa Anguse foorumil Rumeenias ja Maailma punase tõu konverentsil Uus-Meremaal. Samal ajal külastasid Eestit mitmed välisdelegatsioonid, kes tundsid huvi siinsete aretusprogrammide ja farmide vastu.
Bulitko peab siin oluliseks ka noorte kaasamist. Ühistu toetab kasvatajate osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja õppereisidel ning jätkab koostööd Eesti Maaülikooliga uute seemendustehnikute ja aretusspetsialistide koolitamisel. „Peame rohkem käima farmides, rohkem nõustama ja rohkem kaasama noori. Hea geneetika üksi ei vii edasi, kui teadmised ja kogemused ei liigu järgmise põlvkonnani,“ ütles ta.
Eesti tõuaretus vaatama järgmise kümnendi poole
Bulitko hinnangul on Eesti tõuaretus jõudnud arengufaasi, kus senised tugevused – kõrge piimatoodang, kvaliteetne aretusmaterjal ja rahvusvaheliselt hinnatud tõuloomad – tuleb siduda uute tehnoloogiate ning teaduspõhiste lahendustega. Just sellele eesmärgile on suunatud nii juhtimisstruktuuri uuendamine, embrüotehnoloogia arendamine, uued teadusprojektid kui ka rahvusvahelise koostöö laiendamine. „Me ei konkureeri enam ainult loomade arvu või piimatoodanguga. Meie konkurentsieelis sünnib teadmistest, geneetikast ja sellest, kui kiiresti suudame uusi lahendusi Eesti loomakasvatajatele kasutusele võtta,“ võttis Bulitko ETKÜ järgmiste aastate sihi kokku.
Hea teada
ETKÜ olulisemad näitajad 2025. aastal
Kokkuvõtte üldkoosolekul räägitust tegi Juuli Nemvalts.