Tõuloomanäitus on 35 aasta jooksul toonud Ülenurmele kokku loomakasvatajaid ja aretajaid üle Eesti ning andnud tuhandetele inimestele võimaluse näha lähedalt nii põllumajandusloomi kui ka Eesti tõuaretuse arengut. Tänavu jõudsid publiku ette lisaks lihaveistele, lammastele, hobustele, lindudele ja küülikutele üle mitme aasta tagasi ka piimaveised ja vasikad.
Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul on Tõuloomast 35 aastaga kujunenud märgiline sündmus. Esimesed näitused toimusid Luigel, aastatuhande vahetuse paiku kolis sündmus aga Ülenurmele.
„Näituse tähendus ulatub kaugemale üksnes tõuloomade esitlemisest. Ülenurmel saavad kokku kaks maailma – inimesed, kelle igapäevane töö on loomakasvatus, ning publik, kellel ei pruugi põllumajandusloomadega enam igapäevast kokkupuudet olla. Sageli on just selline näitus koht, kus laps näeb esimest korda päriselt lehma või lammast, saab loomale lähedale minna ja tekib esimene arusaam sellest, kust tuleb meie toit ning milline töö selle taga on,“ rääkis Bulitko.
Tunnustus aastatepikkuse aretustöö eest
Juubeliaasta andis põhjust pöörata pilk ka inimestele, kelle igapäevatöö tulemusi areenil näha saab. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit tunnustas 15 parimat tõuaretajat lamba-, linnu-, küüliku-, veise- ja hobusekasvatuses ning Bulitko andis neile üle aukirjad ja meened.
„Hea tõuloom ei sünni juhuslikult – selle taga on kasvataja aastatepikkune teadlik töö, õiged aretusotsused ja pühendumine,“ rõhutas Bulitko. Tema sõnul võimaldab Ülenurme näitus ühelt poolt näidata, millise tasemeni on Eesti aretustöö jõudnud, kuid teisalt tuua esile just inimesed nende tulemuste taga.
Lihatõugu veiste kasvatajatest pälvis tänavu tunnustuse Tsura talu juht Margus Keldo. Tema jaoks pole aasta olnud edukas üksnes nüüdse tunnustuse tõttu – kevadel tõi Tsura talu ETKÜ Pullishow’le herefordi pulli Renagade, kes tunnistati konkursi võitjaks.
Piimaveisekasvatuses tunnustati eesti punase tõu aretajana Galina Kruuslat Kaska-Luiga OÜ-st ning eesti holsteini kasvatajana Hannelore Kiiver-Pärki Eerika Farm OÜ-st. Eesti maatõu kategoorias pälvis tunnustuse Salme Põllumajanduse OÜ.
Pingutuste vili
Näitusepäeva tõmbas käima noorte loomakasvatajate vestlusring, kus maaelu ja loomakasvatuse teemadel arutlesid kihnu maalamba kasvataja Birgit Vana Soojärve talust, wagyū lihaveiseid kasvatav Sepa mahetalu peremees ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe ning limusiini lihaveiste kasvataja, Aasta Põllumees 2023 Andres Vaan Topi Mõis OÜ-st.
Vaan tõi vestlusringis välja, et edu ja tunnustus ei sünni üksikust õnnestumisest. Oma tegevusega silma paistmiseks ja tulemuste saavutamiseks on tema sõnul vaja eelkõige töökust, järjepidevust ja pidevat panustamist. Õnn on muidugi tore asi, kuid sellele üksi lootma jääda ei saa – tulemused tulevad tööd tehes. Selle heaks näiteks oli ka Birgit Vana, kes pälvis samal päeval parima tõuaretaja tunnustuse kihnu maalamba kasvatamise eest.
Hiiemäe tõi edu ühe võtmena esile tegevuste mitmekesistamise. Tema sõnul tasub põllumajandusettevõtjal hoida mune erinevates korvides, mitte siduda kogu oma tegevust ühe valdkonnaga. Tema enda puhul täiendavad teineteist lihaveisekasvatus ja lihatööstus, Vaanil teraviljakasvatus ja lihaveised ning Vana on lambakasvatuse kõrval tegev ka toitlustuses. Kui ühes valdkonnas ei lähe mingil hetkel kõik ülesmäge, aitab teine tegevussuund ettevõtmist tasakaalustada.
Vestlusringis räägiti sellest, mis aitab loomakasvatajal oma tegevuses edukas olla, näituseringi kõrval sai aga küsida kasvatajatelt endilt, miks nad aasta-aastalt oma loomadega Ülenurmele tulevad.
Näitusele tullakse põhjusega
Tõuloomanäitusele jõudmine tähendab kasvatajale märksa enamat kui sobiva looma treilerisse laadimist ja Ülenurmele sõitmist. Pikaaegsed šaroleekasvatajad Reet ja Targo Pikkmets on Tõuloomal osalenud juba rohkem kui 12 aastat ning teavad hästi, et ettevalmistus algab ammu enne näitusepäeva.
„Iga aasta valime välja noorpulli, kellega eelnevalt tuleb harjutada oheliku otsas kõndimist ja sotsialiseerumist. Iga loom selleks ei sobi, loom peab tahtma koostööd teha,“ rääkisid nad. Tänavu tuli nendega Ülenurmele noorpull Talutulu Maxton, kes on praeguseks juba müüdud ning sõidab järgmisel nädalal uue omaniku juurde.
Kuigi looma näituseks ettevalmistamine ja transport nõuavad aega ning lisatööd, pole Pikkmetsade sõnul aastate jooksul tekkinud küsimust, miks seda teha. „Soovime tutvustada lihaveisekasvatust ja šarolee tõugu. Muidugi on tore ka see seltskond, kes iga aasta siia oma loomadega tulevad,“ ütles Reet Pikkmets.
Sama põhjust nimetas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige ja limusiinikasvataja Andres Vaan, kes oli seekord näituseringis pull Tarzaniga. „Kes siis meie tegemisi peaks tutvustama, kui mitte meie ise. Olen siin samadel põhjustel, mida Reet juba mainis. Lisaks saame siin tutvustada oma talu tegemisi ja meie talus kasvatatud loomi teistele kasvatajatele,“ lausus Vaan.
Seda, mida Eesti kasvatajatel publikule ja üksteisele näidata on, jagus juubelinäitusel areenile mitmeks tunniks.
Ustav kogus kõige kõvema aplausi
Juubelinäituse areeniprogramm andis läbilõike Eesti loomakasvatuse mitmekesisusest. Publiku ette jõudsid lambad, linnud, küülikud ja vutid, piima- ja lihaveised ning hobused. Lammaste esitluse juurde kuulus käsitsi pügamise demonstratsioon ning üle mitme aasta olid näituseringis taas piimaveised ja vasikad. Vasikate esitluse juurde kuulus nimekonkurss, kus said nime kaks holsteini vasikat – Karvapea ja Lovey.
Päeva lõpetanud publiku lemmiku valimisel sai plaksumeetri järgi kõige valjema poolehoiu Piira Mahe simmentali pull Ustav. Majesteetliku välimuse ja rahuliku olekuga pull osales Ülenurme näitusel juba seitsmendat aastat järjest. Piira Mahe loomakasvatusjuhi Maire Järve sõnul kaalub Ustav praeguseks 1300 kilogrammi.
Ustavil oli publiku poolehoiu nimel ka kaks tugevat konkurenti: plaksumeetri finaali jõudsid kihnu maalamba utt Meelasmiia, kelle aretaja on Birgit Vana Soojärve talust, ning eesti raskeveohobuse täkk Põllumees Maximus, kelle aretaja on Liina Lasn. Publiku lemmikut selgitasid välja kohtunikud: Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja Külli Vikat ning sisulooja ja päeva juhtinud Gerhard Trolla.
Publiku tugev kaasaelamine näituseringi loomadele näitas omal moel ka seda, miks on elusate loomade toomine inimeste ette endiselt oluline. Bulitko sõnul on sellel oma tähendus ajal, mil järjest väiksem osa inimestest puutub põllumajandusega igapäevaselt kokku. „Loomakasvatusest saab rääkida numbrite, tootmistulemuste ja aretusnäitajate kaudu, kuid selle valdkonna mõistmiseks on vaja ka päris looma näha. Ülenurme tugevus ongi see, et siin saab maaelu kogeda vahetult. Loodetavasti sünnib mõnel noorel just siit esimene tõsisem huvi loomakasvatuse vastu,“ ütles Bulitko.
HEA TEADA
Parimad tõuaretajad 2026
Lambad: eesti valgepealine tõug – Olavi Topmann, Karupoeg OÜ; eesti tumedapealine tõug – Priit Saartok, Tamse Mõis OÜ; kihnu maalammas – Birgit Vana, Soojärve talu.
Linnud ja küülikud: eesti vutt – Järveotsa Vutifarm OÜ; küülikud – Marina Klaus; linnud – Tiina Mardisoo.
Veised: eesti punane tõug – Galina Kruusla, Kaska-Luiga OÜ; eesti holstein – Hannelore Kiiver-Pärk, Eerika Farm OÜ; lihatõud – Margus Keldo, Tsura Talu OÜ; eesti maatõug – Salme Põllumajanduse OÜ.
Hobused: eesti hobune – Key Kunman, OÜ Key; eesti raskeveohobune – Andres Supp; trakeen – Andres Kiive; tori hobune – Andres Kallaste; araabia täisvereline – Anni Elisabeth Piirfeldt, Zaabivet OÜ.
Fotod: Alo Tänavots
