10.–11. oktoobril osalesid Eesti ja Soome esindajad Sanna Vest ja Maiju Pesonen Milano lähistel toimunud lihaveiste ultraheliskaneerimise koolitusel, mida juhendasid Argentina kogenud spetsialistid. Koolitajatel on akrediteering mõõtmistulemuste kogumiseks ka Austraalia BREEDPLANi geneetilise hindamise süsteemi jaoks.
Kahepäevane väljaõpe toimus põllumajandusettevõttes, kus kasvatatakse ligikaudu 70 aberdiin-anguse tõugu veist. Koolituse eesmärk oli täiendada praktilisi skaneerimisoskusi, ühtlustada töövõtteid kogenud spetsialistidega ning kontrollida Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule soetatud seadme seadistusi.
Seade sai täpsemad seadistused ja kasutusvõimalused laienesid
Koolituse üks olulisemaid tulemusi oli ultraheliskänneri tööparameetrite täpsustamine. Argentina spetsialistide juhendamisel õnnestus saada kvaliteetseid kujutisi seljalihase ristlõikepindalast ehk lihassilmast (ribeye area, REA). Võrdlus koolitajate kasutatava samatüübilise seadmega kinnitas, et Eestis kasutusele võetav skänner võimaldab saavutada samaväärse pildikvaliteedi.
Lisaks lihassilma hindamisele omandati praktilised oskused laudjapiirkonna lihaskoe uurimiseks. See on oluline täiendus, sest võimaldab kasutada seadme tehnilisi võimalusi senisest ulatuslikumalt ning koguda loomade lihastuse kohta rohkem aretustöös vajalikku informatsiooni. Ultraheliskaneerimise suurim eelis on võimalus hinnata lihaskoe tunnuseid elusloomal. Nii saab koguda objektiivseid mõõtmisandmeid, mida on võimalik kasutada aretusotsuste tegemisel ning tulevikus ka lihaveiste jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise täiustamisel.
Argentina kogemus näitab, kuidas skaneerimisandmed aretusse jõuavad
Praktilise väljaõppe kõrval pakkus koolitus võimalust tutvuda Argentina lihaveisekasvatuses kasutatava töökorraldusega. Seal tegutseb ligikaudu 20 vastava väljaõppega skaneerimisspetsialisti, kes teevad farmides ultraheliuuringuid. Kogutud kujutised saadetakse keskusesse, kus neid analüüsitakse ning koostatakse mõõtmistulemused. Selline tööjaotus võimaldab kasutada kogutud andmeid nii kasvatajatele tagasiside andmiseks kui ka loomade geneetilises hindamises.
Eestis soovitakse liikuda mõnevõrra teistsuguse lahenduse poole. Eesmärk on arendada teenust nii, et võimaluse korral teeks sama spetsialist nii ultraheliuuringu kui ka kujutiste analüüsi. Sel juhul oleks võimalik anda loomakasvatajale mõõtmistulemused juba uuringu päeval, mis muudaks teenuse kiiremaks ja praktilisemaks.
Itaalia farmi kogemus pakkus võrdlusvõimalust
Lisaks skaneerimisoskuste täiendamisele tutvuti võõrustava farmi aberdiin-anguse karja ning sealsete aretuspraktikatega. Ettevõttes kasutatakse aktiivselt kunstlikku seemendust ning kasvatajate sõnul saavutatakse ligikaudu 80protsendiline tiinestumine.
Rahvusvaheliste spetsialistidega arutati ka aretusmaterjali kättesaadavust, sperma importimisega kaasnevaid bürokraatlikke takistusi ning Itaalia aberdiin-anguse kasvatajate võimalusi luua iseseisev aretusühing.
Kahepäevase koolituse suurim väärtus Eesti lihaveisekasvatusele seisneb aga praktilises tulemuses. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule soetatud ultraheliskänneri seadistused said kontrollitud ja täpsustatud ning omandatud oskused võimaldavad edasi arendada lihaskoe ultrahelihindamist. See loob eeldused, et Eesti lihaveisekasvatajad saaksid tulevikus oma loomade lihastuse kohta senisest täpsemaid ja võrreldavaid andmeid ning kasutada neid teadlikumate aretusotsuste tegemisel.
Koolitusest tegi ülevaate Sanna Vest.