Kolumbia teadlased tutvustasid ETKÜs oma riigi veisekasvatuse eripärasid

Kehtna seemendusjaamas toimunud kohtumine on märgilise tähtsusega. Foto: ETKÜ arhiiv.
  • november 08, 2026

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut (ETKÜ) külastas Eesti Maaülikoolis visiidil viibinud Kolumbia delegatsioon. Kohtumisel võrreldi kahe riigi veisekasvatust ja aretustehnoloogiaid. Eriti suured erinevused ilmnesid embrüotehnoloogia kasutamises, mis on Kolumbias märksa laiemalt levinud ja soodsam kui Eestis.

Delegatsiooni kuulusid Universidad Cooperativa de Colombia veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusteaduste teaduskonna dekaan Andreas Mejía Gallego ning Universidad de Caldase doktorandid Jaime Andrés Tigreros ja Lissett A. Corredor. Kehtna seemendusjaamas toimunud kohtumisel osales ka Eesti Maaülikooli järeldoktorant Maria Cristina Vladut.

Kolumbias peetakse ligikaudu 30 miljonit veist, kellest 2,4 miljonit on piima-, 15 miljonit liha- ning 12 miljonit piima-lihasuunalised veised. Valdavalt kasvatatakse kuuma kliimaga kohanenud Bos indicus‘e veiseid, eelkõige brahmani ja güüri tõugu. Holsteini piimakarjad on koondunud peamiselt Bogotá ümbruse jahedamasse, enam kui 2000 meetri kõrgusel asuvasse mägipiirkonda.

Kolumbia piimatootmine tugineb suuresti väiketaludele: 94% spetsialiseerunud piimafarmidest peetakse alla 50 veise. Keskmine päevatoodang jääb 10–12 kilogrammi juurde, paremates karjades ulatub see 27 kilogrammini. Kunstlikku seemendust kasutatakse ligikaudu kümnendikul loomadest.

ETKÜ aretusosakonna juhi Triin Tintse sõnul pakkus Eesti aretajatele kõige enam huvi Kolumbia embrüotehnoloogia. Kui holsteini tõugu doonorloomalt saadakse keskmiselt viis embrüot, siis Bos indicus‘e veistelt võib neid saada ligikaudu 20. Riigis tegutseb 15 embrüokeskust ning embrüosiirdamine on laialt levinud. Üks spetsialist võib suurfarmis siirata päevas koguni 200 embrüot.

„Märkimisväärne on ka teenuse hind. Kolumbia farmer maksab embrüosiirdamise tulemusel sündinud elusvasika eest ligikaudu 180 eurot, mis on poole soodsam, kui Eesti tingimustes oleme arvestanud,“ tõi Tintse võrdluseks.

Rahvusvaheline kogemuste vahetus annab võimaluse hinnata ka Eesti aretustehnoloogiate kulutõhusust. 24. novembril külastab Eesti Maaülikooli teadlane Monika Nõmm Bogotá seemendusjaama, et tutvuda sealsete töövõtete ja embrüotehnoloogiaga.

Kohtumine Kolumbia veisekasvatajatega avas ka uusi rahvusvahelise koostöö võimalusi. Tintse sõnul saadi väärtuslikke kontakte, mille toel kavandatakse tulevaks suveks pikemat tutvumisreisi Kolumbiasse, Brasiiliasse, Paraguaysse ja Uruguaysse. Eesmärk on õppida tundma Lõuna-Ameerika veisekasvatust ja embrüotööstust ning uurida võimalusi Eesti tõuloomade aretusmaterjali ekspordiks nendele turgudele.

Jaga seda uudist: