Pärast teise messipäeva lõppu Izmiri messikeskuses ütles ETKÜ juhatuse esimees, et soovitud noorloomade ostukogused on päris suured. „Huviliste hulgas on ka neid, kes meist midagi ei tea, neile oleme andnud ülevaate, mis meil Eestis toimub, palju meil on piimakaraja ja millised veisetõuge me kasvatame. Kuid meie juurde on tuldud ka väga konkreetsete ostusoovidega ja hinnapakkumiste küsimistega. Samas on mõttekoht kuna meilt on varasemalt ostetud tiineid mullikaid ja see turg meil ka täna hästi toimib, siis tuleks meie kasvatajatel teha tugevaid ümberkorraldusi mullikate turu osas, et Türki noorloomi müüa,“ viskas Bulitko mõtte õhku. Ta lisas, et nendel loomakasvatajatel kellel on noorloomi palju ja ruumi vähe, neil sobiks ka tiinestamata mullikaid müüa. „Meie farmerid peavad mõistma, et meie loomi ja aretust hinnatakse väga kõrgelt, ning selle tuules tuleks oluliselt rohkem rõhku panna just ainult kvaliteetsete emasloomade tootmisele suuremas mahus, mitte keskenduda beef on dairy süsteemi rakendades odavama kategooria ristandloomade tootmisele. Muidugi kõik sõltub hinnast, et kas see saab meie farmerite jaoks olema piisavalt atraktiivne, et sääraseid müüke teha,“ selgitas Bulitko.
Huviliste kohtumispaik
ETKÜ juhi sõnul on huvi meie ühisstendi vastu üsna suur, lisaks Türgi enda loomakasvatussektori inimestele on messiboksi külastanud ka teiste riikide esindajad. „Esimesel päeval külastasid meid Turkmenistani farmerid, eile Iraagi inimesed ja usbekid, kes eelmisel aastal Eestit külastasid ja meie farmidega tutvusid,“ rääkis ta. Lisades, et Aasia riikides tuntakse huvi ka Eesti kõrge aretusväärtusega materjali (pulli sügavkülmutatud sperma) vastu. Lõpusirgel on müügitehing Türgi ettevõttega suure koguse aretusmaterjali müügiks.
Bulitko sõnul ongi kõige olulisem messil kohalolu ning ta tunnustas Soome ja Läti kolleege, ühisstendiga väljas olemine annab kõigile hea kogemuse ja veelgi rohkem omavahelisi koostöö kohti. „Nagu ma ka varasemalt ütlesin, et mõne ostupartii suurus võib olla üle tuhande noorlooma ja selle komplekteerimiseks tuleb meil tõenäoliselt koopereeruda,“ osutas ta.
Kehtivad nõuded ja kitsendused
Ostjate huvi on laiapõhjaline ja puudutab erinevaid segmente, kuid müügitehingute sõlmimisel tuleb lähtuda ikkagi sellest, mida Türgi riiklikud otsused lubavad riiki sisse tuua või mitte. Nii on näiteks juba kaks aastat peatatud Euroopast lihaveise müük Türki ja nüüd lisandusid sinna nimekirja ka tiined mullikad. Praegu tuuakse lihaveiseid sisse Lõuna-Ameerika turgudelt ja türgi loomakasvatajad ootavad seda momenti, millal Euroopa riikide turud on neile jälle avatud. „See otsus kergendaks tublisti loomade kohale vedu aga paraku on Türgi selline riik, kes reguleerib oma loomade sissevedu ja me peame lihtsalt aktsepteerima neid otsuseid – midagi pole teha,“ rääkis Bulitko. „Küll aga on hetkel meil hea võimalus läbi oma loodud kontaktide müüa siia lihaveiste spermat, mis vastab Türgi riigi poolt ettenähtud kvaliteedinõuetele – riik peab oma lihaveistega kuuluma Interbeef andmebaasi ja pullid peavad omama aretusväärtuseid ning olema testitud geneetiliste haiguste suhtes. Lisaks peab nende reklaamimiseks olema ka väga hea pildi ja videomaterjal.“
Tulevikust rääkides ütles ETKÜ juht, et noorloomade müügis ta muid takistusi ei näe ning tehingud võiks juba üsna pea toimuda. Eelmise aasta lõpp oligi tiinete mullikate müügi poolest väga pingeline, kuna paljud Türgi farmipidajad tahtsid oma loomad kätte saada veel enne piirangute jõustumist selle aasta algusest.
„Samas olen seda alati öelnud, et tiine mullikas on lisandväärtusega toode ja võimalusel tuleks just seda eelistada. Kui me räägime Eestis elusloomade müügist, siis tiine mullikas on kõige kõrgemini hinnastatud ja farmeri jaoks on kõige tasuvam. See asjaolu võibki takistuseks saada, kui räägime mittetiinete mullikate müügist. Samas me ei tea ju kunagi, millal võib turg Türgi suunal uuesti taastuda ja vajatakse uuesti just tiineid noorloomi,“ arutles Bulitko. „Meil oli siin Läti kolleegide juures üks Türgi loomakasvataja, kes vahendas aastaid lihaveiseid Türki ja tema sõnul pole ta juba kaks aastat saanud tööd teha. Kuid pigem on meie farmerite jaoks hea, et Türgi turg on olemas ja me saame tööd teha kui, et varasemat tööd ei ole.“
Türgis alanud riigi suurim põllumajandusmess Agroexpo 2025 kestab kuni 8. veebruarini. ETKÜ spetsialistid jagavad ühisstendi Läti ja Soome põllumeestega. Messil osalemine toimub projekti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja „BreedExpo2“ raames.