ETKÜ nõukogu esimees Tõnu Post, kes on ühtlasi Kõljala Põllumajandusliku OÜ ja Saaremaa Piimaühistu ja -tööstuse nõukogu esimees, ütles aastat kokkuvõttes, et loomakasvatuse poolega saab igati rahule jääda. „Oleme oma tulemusnumbreid mitmes positsioonis parandanud ja kuigi ilm oli alates talvest põllu peal keeruline, siis loomadele õnnestus sööta kenasti varuda,“ kinnitas ta.
Keeruline algus
Eriti tegi Saaremaal muret tänavune taliviljade talvitumine. Kui 2022. aasta viljasaagi kohta andis Post hinde „hea“, sest saaki oli ja hinnadki olid ootuspärased, siis 2023. aasta tulemused põldudel olid juba tüki maad kehvemad võrreldes, 2022. aastaga. Oma osa mängis pikk vihmaperiood, mis segas viljakoristust – vihmad kimbutasid põllumehi kuni kevadeni välja. „Seega oli 2024. aasta taliviljade talvitumine suhteliselt halb, sellele lisandus kevadel alanud pikk põuaperiood ning suviviljadele, eriti suviodrale tuli suur kahjurite rünnak, mis kärpis saagikust veelgi. Kokkuvõttes oli vilja poolest aasta veelgi kehvema tulemusega kui 2023. aastal. Loodame järgmise aasta peal, sest olen alati öelnud, et põllumajandus ei ole ühe aasta projekt,“ avaldas ta.
Kuigi Saaremaa põldude viljakus kipub mandri-Eesti muldadele alla jääma ja saare elu teeb paljud tööprotsessid palju kulukamaks, siis seda enam tuleb kohalikel põllumeestel rohkem pingutada, et samaväärseid või isegi paremaid tulemusi saada. „Palju meile vajalikest sisenditest peame saarele tooma ja omakorda lõpptoodangu jälle välja viima. Paraku teeb see meie tootmise kallimaks ehk meile jääb vähem raha kätte,“ rääkis Post. Lisades, et aastat jääb ilmestama läbi aegade suurim tõuloomade müük. „Kogu aasta kohta annaks hindeks „tugev rahuldav“,“ tõdes ta.
Hinde kolm andis aastale ka ETKÜ nõukogu liige, Matka Farm OÜ omanik Mihkel Olt. „2024 oli keeruline aasta, viljasaagid jäid kehvemapoolseks, eriti taliviljad. Meil oli taliraps olematu saagiga. Talinisul olid ka tugevad talvekahjustused ja saak jäi alla keskmise. Hernes lamandus tugevate vihmade tõttu ja saak jäi väga väikeseks, ainuke, mis saaki andis oli oder,“ loetles Olt, kellel on segatootmine. Loomasöödaga saadi jälle rekord silosaagid ja koguti pooleteise aasta jagu sööta. Sama moodi andis silomais kõigi aegade parima saagi. „Muret valmistab hoopis see, et vaatamata kogustele, ei ole rohusööda kvaliteet hea. Koristamisaega segasid ja pikendasid vihmaperioodid. Kuna silotegemiseks tuleb kasutada kõige optimaalsemat ajahetke, siis meil see nii ei õnnestunud,“ tõdes Olt. „Millega saab praegu rahul olla, on lihaveise kasvatamise suund. Ühtepidi on väliskeskkond hea ja loomade müügihindadega võib rahule jääda.“
Otsides lahendusi
Nii mõnedki loomakasvatusettevõtete juhid on kehva taliviljade talvitumist kommenteerinud, et võib olla tuleks loobuda talirapsi kasvatamisest. Samas soodustab pikk ja soe sügis teramaisi küpsemist. Agrone OÜ juhatuse liige Margus Muld ütles novembris kokkuvõtteid tehes, et nemad kogusid lausa 200 tonni teramaisi, mis läheb lehmadele söödaks.
Tõnu Posti sõnul on nemadki valdavalt loomakasvatuse suunaga. „Pigem, kui sul on nii põld kui kariloomad, siis nad täiendavad teineteist ja on teineteisele abiks. Kui tegeled loomakasvatusega, siis pole viljakasvatusest loobuda mõistlik – ühest küljest on väga tähtis saadav teravili aga ka põhku, mis on loomakasvatuses väga vaja. Eks me jätkame tulevikus ka teraviljaga ja anname endast parima. Kui mingi aasta ebaõnnestub, siis ma pean selle perioodi üle elama ja tegema nii palju, et vähemalt viie aasta keskmine oleks rahuldava tulemusega.“
Pikenenud soojad sügised pole saare mehi veel pannud otsima muid põllukultuuride kasvatamise võimalusi. Kuigi sorgot kasvatatakse kenasti juba Lõuna-Eesti põldudel, siis Posti sõnul nad seda teed veel pole läinud. „Eks aeg peab näitama, mis sorgost saab, küll kasvatame maisi silokultuurina. Ka prooviti Eestis tänavu maisiseemet võtta aga ma arvan, et see jääb üksikuks juhtumiks veel praegu. Me oleme oma valikutes läinud väga talivilja põhiseks, mida on meil ligi 80%. Kui midagi väga nihu ei lähe, siis on see kindlam, kui suviviljale lootma jääda. Sellel sügisel läks talivili talvituma väga hästi ja taimikud on põldudel väga hästi arenenud. Nüüd sõltub juba ilmastikust, mis pilt meile kevadel avaneb,“ oli Post lootusrikas. „Loomakasvatuses on meil palju püsirohumaid ja seal on ka väga oluline, et tuleks hea saak.“
Tuleviku prognoosid
Järgmise aasta plaanidest rääkis Olt, kelle farmis kasvab suurusjärgus 650 piimaveist ja 550 lihaveist, et piimatootmises nähakse kasvuvõimalusi. „Eriti tahame rõhku panna tõuaretusele,“ rääkis Olt oma piimakarjast, kus üks osa veistest on holsteini ja teine osa punast tõugu. „Kuid suurem arenguruum on kogu farmi juhtimise paika saamine.“
2025. aasta prognoose tehes sõnab Tõnu Post, et kuna nii 2023. ja 2024 aasta olid pigem kehvemate tulemustega, siis optimistina ta loodab, et just kolmas aasta annab paremaid tulemusi, kui eelmised. „Muidugi on piima hinnad olnud ilusas positsioonis aga seda ei tea kui kauaks nad nii jäävad ja mis turul toimub aga pigem kliima hüplikud olukorrad meil soosivad piima tootmist. Kui Euroopa ja Lõuna-Euroopa riigid pigem kannatavad ekstreemse ilmastiku all, siis meie võiksime piima tootmises olla need, kes tegelikult võidavad,“ avaldas ta.
2025. aasta maksutõuse kommenteeris Post, et iga maksutõus pärsib ettevõtlust. „Kui vaadata kuidas näiteks Leedu lahendas puuduoleva raha küsimuse, siis nemad otsustasid selle võtta pankade suuremast teenistuses, samas kui Eesti otsustas teistpidi. See on koht, mida suudame pikemas perspektiivis, näiteks kolme aasta pärast, hinnata kumb tegi õigema otsuse,“ avaldas ta. Lisades, et kui uuest aastast suureneb tulumaks, siis töötaja tunnetab seda nagu tema palk väheneks, sest riigile makstav osa suureneb. See omakorda seab surve alla tööandja, kes peaks jälle palgatõusuga kompenseerima vähenenud netosummat, mis omakorda suurendab ettevõtte maksukoormust. „Selline nõiaring teeb ettevõtluse olukorra palju raskemaks ja keerukamaks,“ tõdes Post.
Ühistu vaade
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bultiko ütles aastat kokkuvõttes, et 2024. aastaga võiks rahule jääda, kui sügisel poleks tulnud idanaabrilt elusveise transiidikoridori sulgemise teadet. „Põhjuseks toodi sinikeele haiguse levik Euroopa riikides, samas on Eesti ametlikult kuulutatud sinikeele haiguse vabaks riigiks. See, et kuu aega hiljem anti kaks vaba transiiditsooni Ungaris, meid ei aita, kuna sinna sõitmine pikendaks veelgi loomade transpordile kuluvat aega ja teeks ostjale loomade saatmise veelgi kallimaks,“ rääkis Bulitko. „Oleme teinud aastate jooksul tubli tööd, et luua ekspordikanaleid kolmandatesse riikidesse. Alates sealsete farmerite nõustamistest, kogemuste vahetamiseni välja ja nüüd peame vaatama, kuidas senised pingutused tühja jooksevad. Meie veisekasvatajad on keerulises olukorras, kus kliendid on olemas ja vajalik kogus loomi samuti aga midagi teha ei saa,“ tõdes ta. Lisades, et samas ei ole veel selge kuidas teostuvad planeeritavad Euroopa sisesed elusloomade veo piirangud. „Igal juhul sunnib see tõenäoliselt meid ümber vaatama seniseid loomakasvatuse ärimudeleid ning keskenduma rohkem liha väärindamise terviktsüklile,“ tõdes Bulitko. „Kaaluda tuleb nuumafarmide ehitust, kui väljaveo piirangud jäävad kestma.“
Positiivse poole pealt tõstis Bulitko esile kevadel alanud riiklikku karjatervise programmi, kus veiste taudid: infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja veiste diarröaviirus (VVD) said tõrjeks riikliku rahastuse. Programm kestab aastaid ja hõlmab kümneid tuhandeid veiseid.
Saabuva 2025. aasta kohta ütles Bulitko, et uute maksude valguses ei ole suuri edasiminekuid loota kuna põllumajandussektor peab saavutama tasakaalu sisendhinde tõusu ja omatoodangu müügihindade vahel, olukorras kus kaubanduses toiduhinnad nagunii tõusevad. „Seda enam tuleb hinnata sektoris töötavate inimeste panust meie toidulaua katmisel,“ osutas ETKÜ juhatuse esimees.
„Kindlasti on peamisteks väljakutseteks uute turgude leidmine aretusmaterjalile. Samuti loodan, et ka Eestis saame hakata enam meie veisekarjasid genoomtestima, mis oleks uueks tulevikusuunaks veelgi tõhusama aretustöö tagamisel.“