ETKÜ ja EPJ korraldatud Balti tõuaretajate foorum toimus oktoobri alguses Sokka puhke- ja vabaajakeskuses. Lisaks korraldajatele osalesid Eestist Eesti Maaülikooli, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduameti esindajad. Foorum tõi kokku ka Läti ja Leedu aretusorganisatsioonide, jõudluskontrolli ning riigiasutuste esindajad.
Kui esimesel päeval tutvustati riikide veisekasvatuse olukorda, aretussüsteeme ja arengusuundi, siis teisel päeval otsiti ühistes töörühmades lahendusi probleemidele, millega seisavad silmitsi kõigi kolme riigi loomakasvatajad. Ühiselt tõdeti, et genoomtestimine on kulukas, loomade lineaarne hindamine riigiti erinev ning väikese loomapopulatsiooni tõttu on keeruline saavutada rahvusvahelises kaubanduses piisavat müügimahtu. Samuti valmistab muret veisekasvatuse vähene populaarsus noorte seas. Nende probleemide lahendamiseks pakuti välja nii ühiseid turundus- ja koolitustegevusi kui ka koostööd aretusteenuste arendamisel.
Balti veistele ühine kaubamärk
Töörühmad nägid kõige suuremat koostööpotentsiaali aretusloomade müügis ja ekspordis. Tõdeti, et kolme riigi loomakasvatajatel on pakkuda väärtuslikku geneetikat, kuid eraldi tegutsedes jäävad müügimahud sageli väikseks ning kaugemate turgude teenindamine keeruliseks. Ühe võimalusena pakuti välja Balti veiste ühise kaubamärgi loomine, mis hõlmaks nii piima- kui ka lihaveiseid. Selle kaudu saaks rahvusvahelistele ostjatele tutvustada loomade põlvnemist, aretusväärtust, tervisestaatust ja müügivõimalusi. Arutati ka ühise andmeplatvormi loomist, kuhu koondataks teave aretuspullide, karjade ja müüdavate loomade kohta.
Ekspordivõimaluste laiendamiseks peeti vajalikuks uurida loomade lennutranspordi kasutamist. See võimaldaks jõuda turgudele, kuhu tavapärane maanteetransport on liiga aeganõudev või keeruline. Samuti nähti võimalusi kasutada senisest rohkem kunstlikku seemendust, embrüosiirdamist ja teisi reproduktsioonitehnoloogiaid, mis aitaksid levitada väärtuslikku geneetikat ka elusloomi transportimata.
Olulise teemana tõusis esile loomade tervisestaatus. Rahvusvahelisel turul mõjutavad loomade päritolu ja tervisegarantiid otseselt ostjate usaldust ning turulepääsu. Seetõttu pakuti välja võimalus ühtlustada tervisenõudeid ja kujundada Balti piirkonnale ühine, selgelt kommunikeeritud kvaliteedisõnum. Arutati ka vajadust ühendada kolme riigi jõud poliitilisel tasandil. Ühise esindusorganisatsiooni või koostööliidu loomine võiks anda Balti aretajatele tugevama hääle nii Euroopa Liidu institutsioonides kui ka riiklike põllumajanduspoliitikate kujundamisel. Koostööd soovitakse teha ka aretustoetuste võrdlemisel. Läti ja Leedu esindajatel paluti täiendada ülevaadet oma riigi toetusmeetmetest, et Eesti saaks kasutada naaberriikide andmeid aruteludes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.
Genoomhindamises otsitakse praktilisi lahendusi
Aretustöö arendamisel kerkis ühe keskse küsimusena esile genoomtestimise hind ja kättesaadavus. Kuigi genoomandmete kasutamine võimaldab hinnata loomade aretusväärtust juba varases eas ning teha täpsemaid valikuotsuseid, kasutavad Eesti, Läti ja Leedu erinevaid laboreid, hindamissüsteeme ja koostööpartnereid.
Töörühmades jõuti järeldusele, et täielikult ühise Balti genoomhindamissüsteemi loomine ei ole praegu realistlik. Senised süsteemid on kujunenud eri põhimõtetel ning nende ühtlustamine nõuaks ulatuslikke muudatusi. Seevastu peeti vajalikuks ühtlustada loomade lineaarset hindamist ning uurida võimalusi teha koostööd laboriteenuste hankimisel, andmevahetuses ja koolitustes. Eeskujuks toodi Põhjamaades tegutsev VikingGenetics, mille kaudu teevad Taani, Rootsi ja Soome koostööd aretusandmete ja geneetilise hindamise valdkonnas. Osalejad leppisid kokku, et korraldatakse kohtumine või õppevisiit VikingGeneticsiga, et tutvuda Põhjamaade aretusandmete ja hindamise koostöömudeliga. Läti kogemus näitab, miks hindamise võrreldavus on oluline: riigis kavandatakse senise paberipõhise lineaarse hindamise digitaliseerimist ja hindajate tulemuste süstemaatilist kontrolli.
Pildi allkiri: Balti Foorumi osalejad esimesel kohtumisel. Foto. J. Nemvalts.
Ühe võimaliku eeskujuna toodi esile ka Eesti kogemus tõupõhiste genoomtestimise nõuetega, sealhulgas aberdiin-anguse tõu puhul. Selline lähenemine võiks aidata ühtlustada aretustöö kvaliteedinõudeid laiemas Balti koostöös. Eraldi võimalusi nähti lihaveisekasvatuses, kus genoomhindamise kasutamine on piimaveistega võrreldes vähem arenenud. Koostööd soovitakse alustada eelkõige loomade hindamise, kvaliteedi tagamise ja genoomtestimise kogemuste vahetamisest.
Noored tuleb tuua aretusele lähemale
Teine suur ühine mure on loomakasvatuse ja aretustöö vähene nähtavus ühiskonnas. Töörühmades leiti, et sektor peaks senisest rohkem tutvustama kaasaegset loomakasvatust, loomade heaolu ja aretustöö tulemusi ning andma inimestele võimaluse farmide igapäevaeluga vahetult tutvuda. Ühe ettepanekuna arutati avatud talude päevade korraldamist kõigis kolmes Balti riigis samal ajal. Samuti pakuti välja ühine „Märka aretajat“ teavituskampaania, töövarjupäevad farmides, laste ja noorte õppekäigud ning aretajate enda lugude tutvustamine sotsiaalmeedias. Järelkasvu küsimuse teravust näitab Läti piimanduse näide: 2023. aastal oli piimafarmide juhtide keskmine vanus 55,7 aastat.
Aruteludes rõhutati ka loomakasvatajate endi rolli sektori maine kujundamisel. Kui avalikkuse ette jõuavad peamiselt jutud raskustest, kuludest ja probleemidest, võib jääda varju see, kui palju on tänapäevases loomakasvatuses teadmisi, tehnoloogiat ja sihipärast aretustööd. Seetõttu peeti vajalikuks toetada põllumajandustootjaid oma kogemuste ja edulugude jagamisel ning pakkuda neile koolitusi avaliku suhtlemise ja sotsiaalmeedia kasutamise alal. Eesmärk on näidata loomakasvatust valdkonnana, millel on arenguvõimalusi ja tulevikku ka noorte jaoks. Läti esindajad tundsid huvi Eestis korraldatavate avatud talude päevade kogemuse vastu. Konkreetse jätkutegevusena lepiti kokku Eesti esindajate osalemine 2027. aasta suvel Lätis toimuvas noorte aretajate koolis.
Ideede hulka kuulusid veel ühised loomade esitlused, sealhulgas Balti pullinäitus ja veebipõhine lehmade konkurss. Sellised ettevõtmised võimaldaksid tutvustada aretustulemusi laiemale publikule ning suurendada huvi tõuloomakasvatuse vastu. Et koostöö ei piirduks iga-aastase foorumiga, otsustati luua ühine suhtluskanal ja Balti riikide aretusürituste kalender. Sinna soovitakse koondada näitused, oksjonid, messid, koolitused ja noortele suunatud ettevõtmised.
Ühistegevuste elluviimiseks soovitakse kaardistada sobivad Euroopa Liidu ja riiklikud rahastusvõimalused ning valmistada ette kolme riigi ühine koostööprojekt. See aitaks anda senistele kohtumistele ja kogemuste vahetamisele konkreetsema väljundi. Järgmine aastakohtumine on plaanis korraldada 2027. aastal Leedus, keskendudes senisest rohkem konkreetsetele koostööprojektidele.
Leedus väheneb lehmade arv, kuid toodang kasvab
Foorumi esimesel päeval antud ülevaated näitasid, et kuigi Balti riikide aretusorganisatsioonide ülesanded on sarnased, erinevad nende töökorraldus ja arenguvõimalused märkimisväärselt. Leedu aretusorganisatsiooni LGVA esindaja Edvardas Gedgaudas tutvustas riigi aretussüsteemi, mida iseloomustab organisatsioonide rohkus. Näiteks holsteini tõu aretusega tegeleb koguni kolm organisatsiooni. Lihaveiste aretuses tegutsevad nii eri tõuge ühendav organisatsioon kui ka eraldi aberdiin-anguse tõule keskendunud ühendus. Oma organisatsioon on ka ohustatud veisetõugude säilitamiseks.
Foto allkiri: Leedu aretusorganisatsiooni LGVA esindaja Edvardas Gedgaudas. Foto: J. Nemvalts.
Leedus on välja kujunenud ulatuslik aretusteenuste ja jõudluskontrolli taristu, mille tegevust toetab riik. Tõuraamatute pidamise ja näituste kulud kaetakse täielikult, genotüpiseerimist, lineaarset hindamist ja jõudluskontrolli toetatakse ligikaudu 70 protsendi ulatuses. Süsteemi nõrkustena nimetati liigset bürokraatiat, organisatsioonide killustatust ja eraldi Leedu aretusväärtuste hindamise süsteemi puudumist.
Leedu aretusorganisatsiooni LGGA esindaja Nedas Bajarauskas tõi esile piimakarja struktuurse muutuse. Kui 2015. aastal oli Leedus 310 100 piimalehma, siis 2026. aasta augustiks oli nende arv vähenenud 201 400-ni. Samal ajal on toodang lehma kohta märgatavalt kasvanud, ulatudes 2025. aastal keskmiselt 9414 kilogrammini. Jõudluskontrollis on ligikaudu 61 protsenti Leedu piimalehmadest, kuid neilt pärineb 80 protsenti riigi piimatoodangust. See näitab suuremate ja jõudluskontrolliga hõlmatud karjade kasvavat tähtsust.
Pildi allkiri: Leedu aretusorganisatsiooni LGGA esindaja Nedas Bajarauskas. Foto: J. Nemvalts.
Bajarauskas tõdes, et LGGA aretustöös pööratakse järjest enam tähelepanu loomade tervisele, pikaealisusele ja söödakasutuse efektiivsusele. Eesmärk on aretada lehmi, kes püsivad karjas kauem, on viljakad ning suudavad anda suure elueatoodangu mõistlike söödakuludega. Aretusotsustes ühendatakse põlvnemis-, välimiku-, genoomika- ja farmiandmeid. LGGA kasutatavates genoomhindamise lahendustes tehti 2025. aastal kokku 12 120 hindamist.
Piimalaborid näevad koostöös uusi võimalusi
Leedu piimauuringute labori Pieno Tyrimai tegevust tutvustanud Gintare Pieškiene näitas, kui suureks on kasvanud laborite roll tänapäevases karjajuhtimises. Labor teenindab ligikaudu 7500 piimatootjat ning teeb aastas umbes 2,3 miljonit analüüsi. Lisaks piima rasva-, valgu- ja somaatiliste rakkude sisalduse määramisele pakutakse tiinuse, sööda kvaliteedi, mükotoksiinide ning haigustekitajate tuvastamise analüüse. Labori andmeid kasutatakse nii piima eest tasumisel, karjade juhtimisel kui ka aretusotsuste tegemisel. Pieškiene tõi Balti koostöö võimalustena välja ühised kvaliteedikontrolli ja kalibreerimisteenused, laborite vahelised võrdlused, kogemuste vahetamise ning uute analüüsiteenuste arendamise. Väiksemate riikide jaoks võib selline koostöö aidata laiendada teenuste valikut ja kasutada olemasolevat laborivõimekust tõhusamalt.
Läti piimakarjakasvatus panustab tootlikkusele ja andmete kvaliteedile
Läti Holsteini Assotsiatsiooni esindaja Ieva Krustiņa tutvustas riigi piimaveisearetuse arengusuundi. Läti piimanduse 2026.–2036. aasta strateegia näeb ette müüdud piima koguse suurendamist 839 500 tonnilt 978 000 tonnini eelkõige lehmade tootlikkuse kasvatamisega. Keskmise piimatoodangu siht on 11 000 kilogrammi lehma kohta ning karja keskmist suurust soovitakse kasvatada 55 lehmani. Samal ajal tahetakse säilitada vähemalt 90 000 piimalehma.
Pildi allkiri: Läti Holsteini Assotsiatsiooni esindaja Ieva Krustiņa. Foto: J. Nemvalts.
2025. aastal oli Lätis 111 599 piimalehma ja 6787 piimafarmi. Nii farmide kui ka lehmade arv on vähenenud, kuid suurematesse karjadesse koondub üha rohkem loomi. Jõudluskontrolli ja aretusprogrammidega oli hõlmatud 94 300 lehma ehk 84,5 protsenti piimalehmadest. Seitse karja ületasid aastas 14 000 kilogrammi piima lehma kohta, parima karja keskmine toodang oli 14 809 kilogrammi.
Krustiņa rõhutas usaldusväärsete aretusandmete tähtsust. Riigi toetatavas DNA-põhises põlvnemiskontrollis ilmneb igal aastal 5–7 protsendil testitud loomadest lahknevusi vanemuse andmetes, mis seejärel parandatakse. Tähelepanu vajab ka lehmade välimiku ehk lineaarne hindamine: rahvusvaheline võrdlus tõi esile hindamisskaala ebaühtlase kasutamise ning Lätis kogutakse neid andmeid endiselt paberil. Järgmise sammuna kavandatakse digitaalset hindamisvahendit ja hindajate töö järjepidevat kvaliteedikontrolli.
Teine murekoht on põlvkondade vahetus põllumajandusettevõtetes. Läti piimafarmide juhtide keskmine vanus oli 2023. aastal 55,7 aastat ning vähemalt 65-aastaseid juhte oli alla 35-aastastega võrreldes 6,6 korda rohkem. Läti Holsteini Assotsiatsioon on alates 2016. aastast tegelenud noorte aretajate koolitamise ja mentorlusega ning toetanud nende osalemist rahvusvahelistel võistlustel. Krustiņa ettekandest jäi kõlama, et piimaveisearetuse edasine areng eeldab ühtaegu paremaid andmeid, digilahendusi ja järelkasvu.
Läti lihaveisekasvatus toetub ekspordile
Läti lihaveisekasvatajate ühenduse esindaja Kristine Adama tutvustas rohumaapõhist tootmismudelit, kus peamiseks müügiartikliks on Euroopa nuumafarmidesse eksporditavad võõrutatud vasikad. Jõudluskontrollis oli 2025. aastal 62 193 ammlehma ja 975 lihaveisekarja. Keskmine karja suurus oli 222 looma, kuid farmide struktuur on väga erinev, ulatudes väikestest peretaludest suurte kommertskarjadeni. Ligikaudu 90 protsenti võõrutatud vasikatest eksporditakse ning 2024. aastal müüdi välismaale 34 824 kolme kuni kaheteist kuu vanust lihaveist ja ligikaudu 7000 üle aasta vanust looma.
Läti sektori üks tugevusi on oksjonisüsteem, mis võimaldab ka väiksematel kasvatajatel oma loomi ühiselt turustada. Rahvusvaheliste ostjate konkurents aitab kujundada läbipaistvamat hinda ning annab tootjatele tagasisidet loomade kvaliteedi kohta. Aretuses peetakse oluliseks looma sobivust konkreetse farmi tingimuste ja turu vajadustega. Tähelepanu keskmes on viljakus, poegimiskergus, tervis, kasvukiirus ja geneetiline väärtus. Riiklik geneetiline hindamine on Lätis kasutusel alates 2018. aastast ning hõlmab muu hulgas šarolee ja limusiini tõugu.
Läti esindajad rõhutasid, et Euroopa Liidu loomakasvatust puudutavad nõuded peavad arvestama piirkondlike eripäradega. Rohumaapõhise lihaveisekasvatuse jaoks on eriti olulised toimiv elusloomade kaubandus, loomade tervisestaatus ja transpordivõimalused.
Balti tõuaretajate foorumi üheks praktiliseks tulemuseks kujunes arusaam, et kõigi kolme riigi süsteeme pole vaja ühetaoliseks muuta. Suuremat kasu võib anda koostöö seal, kus ühine tegutsemine loob selge eelise: loomade turundamisel, aretusteenuste arendamisel, teadmiste vahetamisel ja järgmise põlvkonna aretajate kaasamisel.
Hea teada: Balti veisekasvatus arvudes
Ülevaate ettekannetest koostasid Triin Tintse ja Juuli Nemvalts.