Bulitko osales 23.–24. septembril regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrast saatnud äridelegatsioonis, mis kohtus Kiievis ja Žõtomõri oblastis Ukraina ettevõtjate ja erialaorganisatsioonidega. Delegatsiooni kuulus üheksa Ukraina turust huvitatud Eesti ettevõtet ja organisatsiooni eri sektoritest, loomakasvatust ja tõuaretust esindas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.
ETKÜ jaoks ei tähendanud visiit uuele turule minemist. Koostöö Ukrainaga ulatub Bulitko sõnul vähemalt 2005. aastasse ning aastate jooksul on Eestist sinna müüdud nii tiineid mullikaid kui lihaveiste tõupulle, sealhulgas seemendusjaamadesse. Osa Eesti loomi on jõudnud Ukrainasse Hollandi või Saksamaa ettevõtete vahendusel. „Kõige tähtsam on see, et leiaksime endale kontaktid,“ ütleb Bulitko. Otse Ukrainasse müümine pole aga lihtne, sest sealsed veterinaarnõuded on tema sõnul mitmes küsimuses Euroopa Liidu omadest rangemad. „Ukrainasse loomade eksport on enamusele Euroopast praktiliselt võimatu. Ka seemendusjaamadele esitatavad nõuded on palju rangemad kui Euroopa Liidus,“ toob ta näiteks.
Ukraina loomakasvatuse mastaabist annab aimu juba piimalehmade arv. Bulitko sõnul räägiti visiidi ajal umbes kahest miljonist registreeritud piimalehmast ning hinnanguliselt veel poolest miljonist registreerimata loomast. Teda ennast üllatas aga vastus küsimusele, mida on sõda karjadega teinud. „Küsisin, kas piimalehmade arv on sõja algusest vähenenud. Vastus oli, et tegelikult on see nende käes oleval territooriumil hoopis suurenenud,“ räägib Bulitko.
Kohtumised tõid lauale konkreetsed soovid
Nii Kiievis kui Žõtomõri oblastis toimusid äriseminarid ja ettevõtjate kahepoolsed kohtumised. Eesti ettevõtted tutvustasid oma tegevust ja huve ning seejärel algasid kohtumised Ukraina partneritega. „Meil olid nimesildid laudadel ja siis hakkasid meie juurde tulema need, kes meie vastu huvi tundsid,“ kirjeldab Bulitko toimunut. ETKÜ laua juurde jõudnud jutud muutusid kiiresti konkreetseks. Üks võimalik tulevane projekt puudutab lihaveisekasvatust ning Bulitko sõnul võib selle raames tekkida vajadus kümnete tuhandete aberdiin anguse spermadooside järele.
Ukrainlaste huvi ei piirdunud ainult lihaveistega. Kohaliku seemendusjaama esindajad uurisid võimalusi osta Eestist piimaveiste pullispermat, soovisid infot genoomhinnatud pullide kohta ning küsisid, kas Eesti kaudu oleks võimalik teha ka loomade genoomhindamist.
Veel suurem koostöövõimalus võib peituda aga Eesti loomakasvatuse oskusteabes. Ukraina piimasektorit huvitab, kuidas on Eestis korraldatud tõuaretus, jõudluskontroll ja loomade andmete kasutamine. „Nad tahavad meie know-how’d saada – kuidas teha sellist ühistut nagu meil,“ räägib Bulitko. „Samuti tahavad nad arendada registrite süsteemi, näiteks jõudluskontrolli. Midagi neil on, aga mitte veel sellisel kujul, mis neid rahuldaks.“
600 nuumpulli ja pilk eksporditurule
Ametliku programmi kõrval käis Bulitko eraldi vaatamas ka Kiievi piirkonnas tegutsevat nuumafarmi, kus peetakse umbes 600 pulli. Enamiku loomadest moodustasid holsteini ja punasekirju holsteini pullid, sekka oli simmentale. Ettevõtja tundis suurt huvi belgia sinise tõu kasutamise vastu. Farmis sai Bulitko näha ka seda, kuhu Ukraina veisekasvataja oma toodanguga vaatab. Kohalik turg ei maksa ettevõtja hinnangul veiseliha eest piisavalt ning seetõttu müüakse elusloomi Liibanoni.
Ka söödabaasi poolest on Ukraina loomakasvatajal kasutada hoopis teistsugused võimalused kui paljudes teistes riikides. „Neil on sööta olemas – maisi ja põhisööta on ikkagi palju,“ tõdeb Bulitko. Nuumafarmis nägi ta, kuidas kohapeal kasvatatud söödakomponentidest pandi kokku ka loomade jõusööt.
Suur söödabaas ja loomakasvatuse mastaap annavad Ukraina tootmisele tugeva lähtekoha, kuid Bulitko nähtu põhjal ei tähenda suur farm sugugi, et loomade tervis või söötmine jääks tagaplaanile. „Me nägime ühte suurt karja, kus lehmad nägid väga head välja. Ei olnud näha ainevahetus- ega terviseprobleeme,“ kirjeldab ta.
Moodne piimafarm üllatas
Žõtomõri oblastis Pochuiky külas külastas delegatsioon Eridoni automatiseeritud piimafarmi. Bulitkole jäi seal silma nii ettevõtte mastaap kui tootmise tase. „See oli tõesti moodne farm,“ ütleb ta. „Lehmad lüpsid seal ka üle 40 kilo päevas. Keskmist aastatoodangut nad öelda ei osanud, aga tõenäoliselt on see üle 12 000 kilo.“
Foto: Farmi tutvustas PSP “Ukraina” põllumajandusettevõtte direktor Dmytro Hlushchenko. Ettevõtte erakogu.
Farmis kasutati Lely lüpsiroboteid ning loomade seisund jättis Bulitkole hea mulje. Tähelepanu äratas ka ettevõtte suhtumine aretusse. Ukraina suurtes karjades kasutatakse palju Põhja-Ameerika aretusmaterjali, kuid selles farmis hinnati Bulitko sõnul kõrgelt ka Euroopa päritolu aretusmaterjali. „See farm hindas väga Euroopa geneetikat,“ ütleb Bulitko. Eesti jaoks on see oluline just seetõttu, et Ukraina partneritega räägiti visiidi jooksul nii pullisperma, genoomhinnatud pullide kui tõuloomade pakkumisest.
Farmis tuli jutuks ka lehmade karjas püsimine. Keskmiselt räägiti umbes kolmest laktatsioonist, kuid kõiki lehmi ei viida karjast välja tervise või toodangu tõttu. „Nad ütlesid, et vahel peavad lehmi praakima sellepärast, et lihtsalt ei ole kohti – farm on täis,“ räägib Bulitko. Samal ajal kasutatakse suguselekteeritud spermat ning noorkarja sünnib sedavõrd palju, et loomi müüakse edasi ka teistesse farmidesse.
Sõda pole koostööplaane peatanud
Kõik need tulevikuplaanid sünnivad riigis, kus Venemaa sõda mõjutab inimeste ja ettevõtete igapäevaelu. Seda koges ka Eesti delegatsioon. Kiievis saatsid öid drooni- ja raketihäired ning ühe farmikülastuse ajal nägi Bulitko mõne kilomeetri kaugusel laohoonet, mis oli droonirünnakus purustatud. „Esimesel ööl oli neli droonihäiret. Hotellitoas tuli hoiatus nii telefonist kui valjuhäälditest – anti teada, millal häire algab ja millal läbi saab,“ kirjeldab ta. Järgmisel ööl oli olukord tõsisem. „Siis oli juba ballistika ja Kiievit rünnati rakettidega.“
Bulitko sõnul suhtuvad ukrainlased droonihäiretesse pärast aastaid kestnud sõda paratamatult teisiti kui külalised. Eesti delegatsioonile anti võimalus minna varjendisse ning igaüks pidi olukorra järgi ise otsustama. Seda suurema tähenduse sai asjaolu, et Eesti ettevõtjad Ukrainasse üldse kohale läksid. „Nende jaoks oli tähtis, et me julgeme sinna sellel ajal minna,“ ütleb Bulitko.
Sõjast hoolimata ei kohanud ta Ukrainas loomakasvatussektorit, mis ootaks lihtsalt paremaid aegu. Farmid toodavad, investeerivad ja otsivad uusi koostööpartnereid ning kohtumistel räägiti väga konkreetsetest tulevikuplaanidest.
ETKÜ jaoks algab nüüd töö visiidi käigus loodud kontaktidega. Ukraina pole lihtne turg ning palju sõltub sellest, kuidas sõda ja riigi Euroopa Liiduga lõimumine edasi kulgevad. Bulitko näeb sealses loomakasvatuses aga võimalusi, mille nimel tasub sidemeid hoida. „Kui see sõda ükskord lõpeb, siis ma arvan, et seal on tohutu potentsiaal.“
Kohtumise lühivideo on nähtav SIIT.
Äridelegatsiooni visiit oli osa 28.–29. jaanuaril 2027 Tallinnas toimuva Ukraina taastamiskonverentsi URC 2027 ettevalmistusest. Visiidi korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Eesti ja Ukraina kaubandus-tööstuskojadade, Välisministeeriumi ning Eesti suursaatkonnaga Kiievis.
Fotosid Polissya Digitaalse Innovatsioonikeskusest POLIDIH, toimus huvitav ja äärmiselt viljakas arutelu Eesti ja Ukraina ettevõtete esindajate ning Polissja Rahvusülikooli teadlaste koostöövõimaluste üle jagas Žõtomõri regionaalnõukogu saadik Oleg Skidan.
