“Loomataudide ennetamine ei alga laborist ega lõpe kontrollpunktis – see algab farmi väravast,“ rõhutab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu projektijuht Vallo Seera. Ta lisab, et veisefarmide bioturvakava on terviklik tegevusraamistik, mis aitab ennetada ja tõrjuda erinevaid loomataude. Heaks näiteks on kevadel osade farmide jaoks koostatud bioohutuskavad, mille abil tõrjutakse infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ning veiste viirusdiarröa (VVD) levikut.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusele muudatused, et teha senisest paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse taotlemine. Muudatusettepanekud puudutavad nii toetusmäärasid, taotlejate ringi kui ka investeeringute elluviimise tingimusi, kuid ei kohaldu Tallinnaga piirnevatele valdadele. Toetusmeede on mõeldud uute töökohtade loomise soodustamiseks maapiirkondades, et parandada kohalike elanike töö- ja elamisvõimalusi. Ühele ettevõtjale on ette
Kui rääkida Eesti lihaveisekasvatuse kujunemisest viimase 25 aasta jooksul, ei saa mööda vaadata Jane Mättikust – Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi presidendist, Pirgo Anguse farmi perenaisest ja inimesest, kes on kujunenud sektori kõneisikuks. Ta on seltsi juhtinud viimased seitse aastat ja olnud tegemistes kaasas pea kaks aastakümmet. Jane Mättiku jaoks ei ole juhtimine kunagi olnud eraldiseisev tegevus
Eesti Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov kõneles eelmisel nädalal Aasta Põllumees 2025 konverentsil sellest, kuidas Eesti lähiajalugu ja praegune sõda Euroopas peaksid andma meile korraga nii enesekindlust kui kainet ettevaatust. Vseviovi sõnum oli, et keset tehnoloogilist murrangut, muutuvat maailmakorda ja Venemaa agressiooni ei tohi Eesti jääda pealtvaatajaks – ka väike riik peab ise oma tulevikku kujundama