„Üheks olulisemaks väljakutseks on täna tootmise sisendhindade, eelkõige energiahindade alandamise võimaluste otsimine. Teine suur probleem on spetsialistide leidmine põllumajandus- ja toidutootmise sektorisse. Kui riik ei pööra tähelepanu uute agronoomide, loomakasvatajate ja toidutehnoloogide koolitamisele, seisame viie kuni kümne aasta pärast väga suure probleemi ees,“ osutas Dreimann.
Ta rõhutas ka elukestva õppe tähtsust ja kutsehariduse arendamise vajalikkust. „Näiteks meie ettevõttesse tulevad inimesed tööle täiesti teistest valdkondadest ning avastavad enda jaoks põllumajanduse. Nad soovivad end täiendada, kuid täiendõppe võimalused on piiratud. Riik peaks soodustama hariduse omandamist ka töö kõrvalt, et spetsialistide arv kasvaks loomulikul teel,“ kinnitas ta.
Riigi roll ja toetusmehhanismid
Dreimanni sõnul vajab sektor selgeid sihte ja riigi tuge. „Meil oleks vaja uuesti lauale võtta reaalsed eesmärgid – kuhu sektor peaks liikuma, millised on riigi soovid ja nägemus. Ainult loosungid, et oleme kõige rohelisemad ja ägedamad, ei too leiba lauale ega toida inimesi,“ tõdes ta.
Põllumajandustoetuste süsteemi osas jääb Dreimann realistlikuks. „Kui küsida põllumehelt või toidutootjalt, kas toetus on piisav, jääb vastus alati samaks – ei ole. Riik peaks tegema selgeid otsuseid, keda toetada ja miks, et ressursid jõuaksid sinna, kus neist on kõige rohkem kasu.“
Riigi põllumajanduspoliitika on tihedalt seotud regionaalarenguga. Dreimann tõi välja maaelu hääbumise mõju sektorile. „Kui riik paneb kinni koole, lasteaedu ja kauplusi, kaob elu maal. Kui mingis piirkonnas ei ela enam inimesi, ei saa seal olla ka põllumajandust ega toidutootmist. Me peaksime endalt küsima, kas maaelu on meile vajalik.“
Tulevikuperspektiiv
Dreimann tõdes, et innovatsioon ja areng sõltuvad elukeskkonna hoidmisest. „Kui maal elavad ja töötavad inimesed, tekib ka loomulik vajadus innovatsiooni järele. Automatiseerimine võib tõsta efektiivsust ning luua kõrgema kvalifikatsiooniga töökohti,“ ütles ta.
„Arvan, et järgmise kümne kuni kahekümne aasta jooksul jääb põllumajandus oma olemuselt muutumatuks, kuid vajab nutikamat suunamist, kuna põllumajandus ja toidutootmine on väga konservatiivne valdkond. Me peaksime suutma säilitada seda, mis meil on, kutsuma esile põlvkondade vahetuse ning rakendama innovaatilisi tootmismudeleid. Kahekümne aasta jooksul ei muutu põllumajanduse olemus suures plaanis, kuid meie ülesanne on leida oma tee, osata seda turundada ja säilitada.“
Maag Agro AS varasemad nimed on olnud Rakvere Farmid AS ja AS Ekseko.
Artikkel ilmus esmakordselt ETLL-i ajakirjas “Tõuloomakasvatus” 2025 nr 1.