Eesti kutsuti Põhjamaade punase tõu aastakoosolekule

Kolmapäeval, 13.11 toimus traditsiooniline Põhjamaade punase (viking red, VR) tõu aastakoosolek Stockholmis, kuhu seekord paluti vaatlejatena osalema Eesti ja Saksamaa esindajad. Kokku osales 25 spetsialisti, kes igaüks omal maal punase tõu aretust seavad: juhatuse-  ja aretuskogude liikmed (Põhjamaades on tavaline, et farmerid otsustavad aretustegevuse üle), tõuraamatu- ja aretusspetsialistid. Päev oli pikk ja sisutihe, mille raames toimusid loengud ning arutelud erinevatel teemadel nii auditooriumis kui ka viies töögrupis.

Hetke kuumim teema aretuses on söödakasutus (feed effeciency) ja seda mitte üksi Põhjamaades, vaid igal pool maailmas. Püüeldakse selle poole, et vastav aretusväärtus välja kujundada. Aretusväärtusel oleks suur mõju ka kliimateemadele (nt. lehma suurus, vähema söödaga enam piima jne.), millest iga päev palju ja erinevates ringkondades räägitakse. Ülevaate, mida VikingGenetics (VG) teinud on, andis Freddy Fixe teadusosakonnast. Praegu toimuvad katsefarmides testid, kus söödaväärindust hinnatakse nii, et kaamera jälgib lehma ja fikseerib tema tegevuse. Põhisõnum tulevikuks on see, et piimajõudlust ja karjaspüsivust saab aretada lehma suuremaks tegemata.

Kahe grupitöö teemadeks olid:

  1. Millises suunas peaks punane tõug edaspidi arenema?
  2. Viking Red aretusstrateegiad järgnevaks (2021 – 2026) perioodiks.

Esimese teema eel andis moderaator Gustav Jahn (VG aretusprogrammi juht) igaühele kolm küsimust, millele palus kohe vastata. Küsimused olid: Millisena näed sina punast tõugu lehma aastal 2030, milline on globaalne populatsioon selleks ajaks ja kui valmis ollakse lisama kliimamuutustega seonduvat aretusprogrammi. Seejärel läksid grupid vastuste üle diskuteerima. Töögrupis, kuhu minagi kuulusin, oli viis aktiivset arutlejat Taanist, Rootsist ja Soomest. Oli huvitav jälgida, ja ka ise kaasa rääkida, millised suunad ja mõtted on Põhjamaade aretajatel. Üllatusega kogesin, et rõhutati ristamise osakaalu tõusu, kuni 50%-ni. Ehk punase tõu aretusmaterjaliga ristatakse teisi, peamiselt holsteini, tõuge. Samuti oli kõne all piima kuivainesisalduse tõstmisega seotud võimalused. Aastaks 2030 on eesmärk punaselt lehmalt saada 5,00% piimarasva ja 3,80% -valku. Kõikide gruppide kokkuvõtte tulemusena selgus, et 10 a perspektiivis tuleb punase tõu aretuses rõhku panna globaalsusele, ekslusiivsusele, eetilisusele, püsivusele, turu küsimustele, unikaalsusele ning sobivusele erinevatesse tootmissüsteemidesse. Loomulikult rõhutati, et punane tõug on alternatiiv holsteini tõule ja peeti vajalikuks tõu erisusi enam rõhutada ning esile tõsta. Ja lõpuks – tõug peab olema „kliimasõbralik“, st tuleb aretada nn „roheline“ lehm, kes saastab meie planeeti võimalikult vähe.

Teise teema ehk VR strateegia raames arutleti võimaluste üle, milliseid vahendeid soovivad aretusorganisatsioonid lisada VR aretusstrateegiasse, kuidas panustatakse ning kuidas VR koostöös teiste aretusorganisatsioonidega sellesse kõigesse panustavad. Teema arutluse alguses rõhutati, et VG aretusmaterjali kasutav farmer usub NTM (Põhjamaade kogu aretusväärtus) ning sellega kaasaskäivatele aretusväärtustele tervikuna ning sellest ei loobuta, kuna saadud tulemused on positiivsed. Grupitööde kokkuvõttena märgiti, et oluline on suurendada emasloomade genoomtestimise mahtu (isegi kuni 95%-ni populatsioonist). Ära märgiti vajadust ühtlustada punaste tõugude aretuse eesmärk ja tõuraamat. Olulisel kohal on tõu propageerimise, uute maade kaasamise ja keskkonna mõjutustest (väiksem lehm, suurem toodang; antibiootikumide vähendamine, pigem nulltolerants sellele jms.) tingitud teemadega tegelemine. Senisest enam rõhku pannakse VR töötajate ja farmerite nähtavusele väljaspool põhjamaid, eriti just VG teadmiste-oskuste levitamise kaudu (erinevad infopäevad).

Viimaseks arutati kohalalgatatud küsimusi, millest ehk tähtsam oli Euroopa Punaste Karjade Assotsiatsiooni (ERDB) presidendi Christina Paulsen-Schlüteri ülevaade organisatsiooni tegemistest ning plaanidest. ERDB järgmine kogunemine toimub 02.-03.04.2020 Eestis, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Tihe päevakava sai lõpu kell 17.45. Tahan öelda, et oli väga hea korraldusega huvitav päev. On rõõm näha, kui farmerid ja neid oma tegevusega toetavad isikud koostöös mõtlevad, kuidas ühte tõugu parandada ja milliseid rõhuasetusi tulevikuks seada, et seeläbi paraneksid tulemused ja kasvaksid sissetulekud. Samas ei unustata ära ka aktuaalseid teemasid, millega tahes tahtmata peab arvestama (nt kliimamuutustega seonduv). Meil on siit palju õppida.

Tõnu Põlluäär, ETKÜ Tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja