ETKÜ peaklassifitseerija Andres Leesmäe ütles, et Keavas asuv seemendusjaam on rahvusvaheliselt tunnustatud ja see võimaldab müüa spermat kõikjale Euroopa Liitu.
Foto: Pull Harle 3133 registreeritud seemendust teeb temast ühe populaarsema karja uuendaja.
Spermat varutakse kolmelt piimatõgu ja kümnelt lihatõgu pullidelt. Seemendusjaama laborijuhataja Peeter Padrik ütles, et 250 000 seemendusdoosi pole nende seemendusjaama maksimum tootmisvõimekus. „Kui turunõudlus seda küsib, saame kerge vaevaga toodangut kahekordistada. Näiteks 2018. aastal tootsime pool miljonit seemendusdoosi,“ rääkis Padrik seemendusjaama võimsusest.
Täpsed uuringud
„Aretuseks kasutatakse enim pulle, kelle tootliku ea näitajad on parimad. See annab järglasele eeldused, et loom võiks kauem karjas püsida,“ rääkis Leesmäe. Lisades, et pullidele on eelnevalt tehtud genoomtest ning tootlikku ea aretusväärtus arvutatakse nii pulli enda kui ka isaliini ja emaliini geenitestide tulemuste järgi.
Padriku sõnul kontrollitakse lihaveiste katsegrupis noorpulli kasvu- ja arengunäitajaid (kehamassi ja munandite ümbermõõtu) ning määratakse spermide kvaliteet, mis saadakse pullikult rektaalse massaaži teel. „Nende näitajate põhjal antakse hinnang pulliku viljastamisvõime kohta ning väljastatakse vastav sertifikaat. EHF tõugu noorpullide puhul kontrollitakse samuti kasvu ja arengunäitajaid, kuid sperma ja spermide kvaliteedinäitajate määramise põhiline eesmärk on spermide sobivus sügavkülmutamiseks ehk seemendusdooside tootmiseks,“ selgitas labori juhataja. Lisades, et seemendusdooside kvaliteedi kohta saab infot seemendusjaama laboratooriumist. 2024. aasta populaarsemate pullide esikolmikusse kuuluvad ka kaks ETKÜ pulli. Eelmisel aastal populaarsemad pullid, keda seemendusvõrgus kasutati olid holsteini tõugu pullid: Clent, 5600 doosiga ja Harle, 3133 doosiga.
Keerukad valikud
„Pullide valiku juures jälgitakse enim tootlikku iga, mis hõlmab erinevaid aretusväärtuseid nagu sigimis- või viljakusaretusväärtust ja sõra tervise aretusväärtus. Samuti jälgitakse pullide valikul somaatiliste rakkude arvu, mastiidi resistentsuse näitajaid ja piima toodangunäitajaid. Osad loomakasvatajad hindavad väga tootlikkust ja kui piima pluss on alla +1000 kg, siis sellist pulli ei valitagi. Kuigi mina vaataksin hoopis rasva ja valgu protsenti,“ selgitas Leesmäe. Lisades, et varem või hiljem hakatakse piima hinnastama valgu ja rasva kilode järgi, mitte piimakoguse järgi nagu praegu. „Mujal maailmas toimibki see nii juba rohkem kui 30-aastat.“
Peamine näitaja, mida aretustegevuses pullide valikul jälgitakse, on ikkagi eeldatav karjas püsimine, kuigi Leesmäe sõnul on ka neid, kes hindavad rohkem noore looma paremaid geneetilisi omadusi ja praagivad vanemad piimalehmad kiiremini karjast välja. „Eks siin ongi vastandlikud huvid, kuna vanemal loomal võibki olla rohkem tervise probleeme, samas noore looma üleskasvatamine võtab palju ressursse,“ osutas Leesmäe. „Samas ma usun, et kui me hakkamegi neid pulle oma karja valima, kellel on paremad eluea näitajad, siis hakkamegi saama oma karja neid loomi, kellel tervise probleemid võivad ilmneda hilisemas eas. Seetõttu tulebki vaadata testides erinevate parameetrite tulemusi, mitte ajada kitsast rida.“
Karja parameetrite parandamisel suurepärase geenitesti tulemusi omava pulliga tuleks Leesmäe arvates eelkõige vaadata karjas püsimise näitajaid ja mitte keskenduma vaid ülisuurtele piimakogustele. „Geneetiline potentsiaal, et palju piima toota, on meie piimalehmadel juba olemas. Palju olulisem on, et lehmad püsiksid karjas, sest vanemad lehmad lüpsavad palju rohkem kui paaril esimesel laktatsioonil. Ma ei laseks neid nii kiiresti karjast läbi,“ rääkis ta. Leesmäe sõnul võikski farmipidajad endale eesmärgiks võtta laktatsiooni arvu tõstmise ja suurendada seda iga aasta vähemalt 0,1 ühiku võrra. „Muidugi see samm on üsna väike aga kui praegu on Eesti keskmine 2,4, laktatsiooni siis oleks see viie aasta pärast 2,9 laktatsiooni,“ lisas ta.
Hea teada: